Kulbergs ütles, et valitsus soovib esmalt saada ettevõtte äriplaani ning otsustab edasise tegevuse üle alles pärast selle hindamist. Kulbergsi sõnul ei ole ettevõtte seniseid arenguplaane piisavalt hinnatud ning see peab tõestama oma suutlikkust muutuda rahaliselt jätkusuutlikuks.

Kulbergs peab Air Balticu praeguseid arengueesmärke, sealhulgas plaani opereerida 100 lennukiga ja teenindada 10 miljonit reisijat aastas, liiga ambitsioonikaks. Ta ei ole kindel, kas neil oli piisav majanduslik põhjendus. Samuti kritiseeris ta riigiettevõtete juhtimissüsteemi, väites, et valitsus ei suuda alati tagada piisavat professionaalset järelevalvet.

Samas rõhutas Kulbergs, et Air Baltic on Läti jaoks strateegiliselt oluline ettevõte, kuid see ei saa olla alus piiramatule riiklikule rahastamisele. Tema sõnul peab ettevõte tõestama oma suutlikkust muutuda rahaliselt jätkusuutlikuks.

Kulbergs on palunud transpordiminister Rihards Kozlovskisel esitada ettevõtte äriplaan, et valitsus saaks hinnata selle elujõulisust ja otsustada edasise tegevuse üle. Ta märkis, et ootab äriplaani kättesaamist veel sel kuul.

"Eks näis, aga ma arvan, et Air Baltic ei suuda ilma rahasüstita toimida," ütles Kulbergs.

Air Balticu avalike suhete juht Augusts Zilberts ütles LETA-le, et ettevõte tagastas juuni lõpus kokkuleppel rendileandjaga ennetähtaegselt kaks Airbus A220-300 lennukit. Selle tulemusel on ettevõtte lennukipargis nüüd 54 lennukit ning tänavu uusi lennukeid ei lisandu, vahendas LSM.

Otsus tehti pärast lennukipargi regulaarset ülevaatamist, arvestades majandusolukorda, kütusehindade kõikumist, geopoliitilist ebakindlust, nõudlust eri turgudel ja liinide kasumlikkust. Küsimusele, kas leping näeb lennukite tagastamise korral ette trahve, vastas Zilberts, et ei kommenteeri lepingu ärilisi tingimusi, kuna need on konfidentsiaalsed.