"Otsus Air Balticu edasise tegevuse kohta ei sõltu valitsusest, vaid Air Balticust endast. Seni oleme ooteseisundis ja vaatame, mis saab. Halb uudis on see, et me ei saa lihtsalt raha investeerida, sest see kujutaks endast riigiabi ning riigiabi lennundussektoris jälgitakse väga tähelepanelikult," ütles Kučinskis.

Rahandusminister selgitas, et Air Balticu pankrot ei tuleks Lätile kasuks, kuid Läti ei saa jätkata otsetoetuste andmist. Seetõttu usub Kučinskis, et tuleb ära oodata äriplaan, mida ettevõtte uus tegevjuht on lubanud.

"Peame vaatama, kas uus plaan hõlmab kärpeid kohtades, mida Läti ei suuda endale lubada – näiteks liiga suurt ja ebaproportsionaalset lennukiparki," ütles Kučinskis.

Kučinskis avaldas kahetsust ka selle üle, et lennufirmal pole partnereid – kunagi kaasati Lufthansa, kuid on ebaselge, mil määral nad on valmis osalema. Kučinskise hinnangul oleks Lätile oluline Air Baltic säilitada, kuid riigil ei ole vaja omada ettevõttes 98-protsendilist osalust. "Me vajame liiklust Riiga ja Riiast välja," rõhutas Kučinskis.

Küsimusele, kas Air Baltic peaks oma tegevusmahtu vähendama, vastas Kučinskis: "Jah, on võimalik, et ettevõte peabki seda tegema."

"Ma ei tea, miks nii suurt mahtu kavandati. Võib-olla oli olukord toona teistsugune; 2018. aastal oli lennujaam tõenäoliselt täis Riiat läbivaid Ukraina ja Venemaa transiitreisijaid. Võib-olla põhinesid plaanid sellel, kuid ühel päeval sai see kõik otsa," ütles Kučinskis.

Tema sõnul on hea uudis see, et Air Balticul ei ole Riias enam nii suurt turuosa kui varem. Praegu on see umbes 50 protsenti, kuid varem oli see suurem. Kučinskise arvates on Riia piisavalt atraktiivne ka teistele lennufirmadele.

"Seega ei ole plaan, et Air Baltic on ainus ühenduste pakkuja, enam elujõuline. Peame ootama äriplaani ja vaatama, milliseid lahendusi pakutakse. Lennunduses sõltub palju turust, lennugraafikutest ja ettevõtte finantsolukorrast," ütles Kučinskis.