Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Eesti riigil puudub põlevkivisektori tuleviku osas plaan

Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees/Scanpix

Eesti riigil puudub plaan, kuidas talitada põlevkivisektoriga olukorras, kus kogu maailma suund energeetikas on üleminek taastuvenergiale.

Detsembrikuus toimub Pariisis ÜRO kliimalane tippkohtumine, kus riigipead lepivad kokku järgmiste kümnendite globaalse kliimastrateegia, mis hakkab otseselt mõjutama ka Eestis tehtavaid valikuid nii keskkonnamaksude kui ka energiavaldkonnas.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt ütles täna "Terevisioonis", et ta on veendunud, et põlevkivi on veel vähemalt 15 ja võibolla ka rohkem aastat väga oluline osa meie majandusest. Samas märkis ta, et ei saa kindel olla, et põlevkivi tulevik ka aastal 2050 sama helge on ning kindlat plaani riigil ka selleks puhuks ei ole.

Münt ütles intervjuus hiljem, et ministeeriumis on siiski koostamisel kliimastrateegia, mis käsitleb ernievaid sektoreid, sealhulgas ka energeetika sektorit.

"Meie eesmärgiks on panna pikk siht paika, et üheltpoolt me täidame neid kliima eesmärke ja teiselt poolt me näeme, et me tegelikult majandust ei kahjusta," ütles ta.

Mündi sõnul loodetakse, et see dokument jõuab järgmise aasta lõpuks riigikogusse.

Asekantsler rääkis, et Pariisis lähtutakse mõõdupuust, mille järgi ei tohi pöördumatute riskide vältimiseks, temperatuuri tõus ületada kahte kraadi. "See on mõõdupuu, mis on rahvusvaheliselt kokku lepitud. Nüüd tuleb paika panna see, kuidas me selle eesmärgini jõuame. Selge on see, et me ei liigu sinna väga kiiresti. Me ei muuda kurssi 10 või 20 aastaga, vaid me tegelikult räägime, et sajandi lõpuks peab olema meie ühiskond viidud üle sellisele mudelile, et me temperatuuri tõusu üle kahe kraadi väldime," selgitas Münt.

See nõuab tema sõnul vähem süsihappegaasi emiteerivat ühiskonda, mis tähendab vähem tarbivat, säästvamat ja tõenäoliselt ka vähem tootvamat ühiskonda. "Kuigi me teame, et maailma rahvastik on kasvutrendis, seda enam see väljakutse on suurem. Kui rahva arv kasvab, siis ka tarbimine kasvab. Kuidas lahti siduda vähenevad ressursid ja suurenev tarbimine, see on väga suur väljakutse."

Eesti taastuvenergia koja juhataja Rene Tammist kommenteeris, et sisuliselt tähendab Pariisis allkirjastatav kokkulepe uutele tehnoloogiatele üle minemist, mis enam ei toituks fossiilkütustest nagu põlevkivi, vaid taastuvast energiast.

"Seda näitavad ka suurriikide poolsed heitmete vähendamise kavad, milles heitmete vähendamisel on tehtud panus just taastuvenergiale," ütles Tammist.

Taastuvenergia sektori arendamine nõuaks Tammisti sõnul selgeid ja jõulisi meetmeid ning stabiilset investeerimiskeskkonda. "Hetkel meetmed taastuvenergia arendamiseks peale 2020. aastat riigil puuduvad. Ja ka tänane sektor on sisuliselt seisakus," sõnas Tammist.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: