Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on parandada puuetega inimese iseseisvat toimetulekut, olgu see siis igapäevaste toimingutega hakkamasaamine või töö otsimine. Paljudele psüühikahäiretega inimestele võib see teenus aga kaugeks jääda, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Põhjus on uuest aastast kehtima hakkav sotsiaalhoolekande seadus. Uue seaduse järgi peab juhul, kui rehabilitatsiooniplaani koostatakse raske või sügava psüühikahäirega inimesele, meeskonda kuuluma ka tegevusterapeut. Neid aga on Eestis vähe ning pigem leiab neid Tallinast või Tartust, kui mõnest kaugemast maakonnast. Näiteks Valgamaal pole maavanem Margus Lepiku sõnul ühtegi tegevusterapeuti.

"Suheldes meie tervishoiuasutustega, nii Valga haigla kui ka Otepää rehabilitatsioonikeskusega, saab öelda, et neil on tõsiseid raskuseid uute nõuete täitmisega. Mis tähendab ilmselt seda, et meie asutused peavad selle teenuse osutamisest loobuma," sõnas Lepik.

Valga haigla otsustaski, et uuest aastast seal enam rehabilitatsiooniteenust ei osutata. Haigla juhataja Marek Seeri sõnul oli spetsialistide leidmisega ennegi probleeme. Uued nõuded aga sundisid otsustama.

"Kuna uuest aastast on lisandunud sinna uued spetsialistid nagu tegevusterapeut, loovterapeut ja kogemusnõustaja, siis meie haiglas ei ole neid spetsialiste ja me ka ei leia neid," rääkis Seer.

Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna riigimeetmete juht Raimo Saadi tõdeb, et tegevusterapeute on tõesti vähe. Samas usub ta, et abi seetõttu kellelgi saamata ei jää.

"Sotsiaalhoolekandeseadus näeb ette ka võimaluse, et klient läheb ise kaugemale teenust teenust tarbima, sel juhul sõidukulud kompenseeritakse kliendile," selgitas Saadi.

Seadus näeb aastase sõidutoetusena ette ligi nelikümmend eurot.

Valga maavanem Margus Lepik aga kardab, et selle asemel, et minna kuhugi kaugemale, võib psüühikahäiretega inimene rehabilitatsiooniteenusele lihtsalt käega lüüa. Iseenesest toetab ka maavanem erinevate spetsialistide kaasamist. Sotsiaalhoolekandeseaduse jõustumise võiks tema arvates lihtsalt edasi lükata, et anda süsteemile aega uute nõuetega kohaneda.

Raimo Saadi sõnul see aga võimalik pole, sest seaduse jõustumiseni on jäänud liiga vähe aega, et asja tagasi pöörata. Lisaks ei pea ta seda vajalikuks.