Eesti piirvalve sai alguse 1990. aasta sügisel korraldusest luua Eesti majanduspiiri kaitseteenistus. Ajalehekuulutusele vastanud läksid peale lühikursust 25. oktoobril inspektoritena piirile, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuu ajaga küpses otsus õppekeskuse loomiseks ja 14. detsembril jõudsid esimesed kolmkümmend meest Remnikule. Nendega olid kaasas vanemad Nõukogude armee kogemusega ohvitserid Johan Saar ja Ralf Nellist.

"Johan Saar kandis edasi ideed eestlusest ja selle vaimu. Tema andis meile selle usu, et me saame oma riigi, oma piiri," rääkis riigikaitseõpetaja, reservkolonelleitnant Tõnis Asson.

Vabatahtlikud tegid läbi allohvitserikursuse ja neist sai õppekeskuse tollane juhtivkoosseis koolitamaks jaanuaris saabuvaid ajateenijaid.

"Siin sai piirivalve isamaalise ja eetilise kasvatuse. Algusest, esimesest momendist peale ei olnud neid muresid, mis olid punaarmees ja mis üsna pikka aega olid ka Eesti kaitseväes - toorutsemine, vägivald ja nn vanaklus," meenutas piirivalve- ja kaitseväeveteran, erukapten Toomas Ilves.

Siis oli Eesti riik alles aimatav tulevik ja kursante ähvardas Nõukogude armeesse ajateenistusse viimine. Kogu õppekeskuse relvastuseks oli vaid üks õhupüss.

"Meie õppekeskuse ülem, Johan Saar, viis meid metsa, kus me tegime endale kasehalud, pikemad ja lühemad. See oli juhuks, kui vene sõdur, kes tahab Eesti poisse Remnikult ära viia, ronib maja aknast sisse. Väiksemaga oleks löönud talle vastu pead ja pikema nuiaga lükanuks ta aknast alla," jutustas Remniku õppekeskuse esimene kompaniiülem, reservmajor Enno Martinen.

Kolonel Saar suutis meeste mäletamistmööda luua sõjaväeosa piltlikult öeldes mitte millestki.

"Remniku, see on nagu meie - kuidas selle kohta öelda - piirivalve emaüsk, kus piirivalvurid sündisid. See, et ta praegu on mahajäetud, nagu me siin näeme, on tegelikult häbi Eesti riigile," arvas reservmajor, piirivalve- ja kaitseväeveteran Ants Ojasoo.