"Välisilm": Ungari ja Poola lähenemine Brüsselit ei rõõmusta
Poolas on parlamendivalimiste järel üha rohkem näha muudatusi, mis tekitavad muret lääne ajakirjanduses ja ka Euroopa Komisjonis. Viimane kardab radikaalseid muudatusi niivõrd, et on otsustanud ülehomme Poolas toimuvat arutada ja ei saa välistada ka sanktsioonide kehtestamist.
Möödunud nädalal käis Poolas ka Ungari äärmuslikuks peetav peaminister Viktor Orban ning see kohtumine kindlasti Euroopa juhtkonda ei rõõmusta, vahendas "Välisilm".
Ungari peaminister Viktor Orban kohtus Poola Õiguse ja Õigluse partei juhi Jaroslaw Kaczynskiga kinniste uste taga, mingeid avaldusi pärast kohtumist ei tehtud. Poola valitsuspartei ei esitanud toimunu kohta mingeid kommentaare, viidates kohtumise eraviisilisusele.
Poola ja Ungari suhted on traditsiooniliselt olnud lähedased, samas pole need praegugi päris pilvitud, sest kahel valitsusel on põhimõtteliselt erinevad hoiakud mitmes olulises küsimuses, näiteks suhtumises Venemaasse.
Poola püsib üsna järsult Vene-skeptilisel positsioonil ning Poola valitsejaid häirib, et Ungari Venemaaga järjest agaramalt äri ajab. Samas on Jaroslaw Kaczynski, keda paljud poliitikavaatlejad Beata Szydlo asemel Poola tegelikuks valitsusjuhiks peavad, väljendanud poolehoidu Orbanile kui oma peamisele liitlasele võitluses Brüsseli bürokraatia vastu.
Orban õigustab seda poolehoidu igati, nagu näitab ka tema avaldus päev pärast Kaczynskiga kohtumist Ühendkuningriigis, kus ta parasjagu oli kokku saanud sealse peaministri David Cameroniga.
"Euroopa Liit ärgu mitte mõelgugi mingisuguste sanktsioonide kehtestamisest Poola vastu. See nõuab täielikku konsensust ja Ungari ei toeta sellist käiku iialgi. Ungari on juba pidanud taluma samu piinu, mida Poola täna, ja me nõuame ka austust ungarlaste vastu ja ma nõustun poolakatega, kes ütlevad, et keegi ei peaks nendega rääkima viisil, nagu Brüssel järjest rohkem teeb. Poolakad väärivad suuremat austust," rääkis Orban.
Kaczynski ja Orbani kohtumine peegeldab kahte suurt pinget praeguses Euroopa Liidus. Ühelt poolt pinge liitriigi poole liikuva Euroopa, mida juhib Saksamaa, ja lõdvemat riikide ühendust pooldava seltskonna, kelle ees käib Ühendkuningriik, vahel. Selles konfliktis jäävad Poola ja Ungari selgelt brittide poole.
Teine pinge on aga rikka Lääne-Euroopa ja vaese Ida-Euroopa suhetes ning seal vastanduvad nii Poola kui Ungari just Ühendkuningriigile, kes tahab piirata tööjõu sisserännet Suurbritanniasse. Sinna aga on end sättinud sadu tuhandeid poolakaid. Nii Orbani kui ka Kaczynski juhitavate poliitilise jõu põhilisi etteheiteid Brüsselile on, et see käitub Ida-Euroopa riikidega ülbelt.
"Ma oleks eelistanud, et see mees esitanuks oma arvamuse professionaalsemalt ja vähem ülbelt," ütles Poola asepeaminister ja kultuuriminister Piotr Glinski eurovolinik Günther Oettingeri avalduse kohta. "See avaldus oli väga ülbe. Ta tahab panna Poola järelevalve alla."
Süüdistuste üks põhjusi on Euroopa Komisjoni otsus debateerida selle üle, kas Poola ikkagi on õigusriik. Poola viha ei aidanud siinkohal taltsutada ka Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri pehmendav toon.
"Ärgem dramatiseerigem üle. See on tähtis teema, kuid meil on siiski väga sõbralikud ja head suhted Poolaga, seega on meie eesmärk väga konstruktiivne: Me ei peksa Poolat," sõnas Juncker.
Mõlemas riigis aga on ka arvestataval hulgal neid inimesi, kelle meelest ühendab Poolat ja Ungarit eeskätt liikumine demokraatiast eemale, diktatuurile. Selles osas jagavad nad Lääne-Euroopa ja Brüsseli hirme. Ülbelt ei käitu nende arust mitte Brüssel, mitte Euroopa Liidu juhtpoliitikud ja ametnikud, vaid hoopis Ungari ja Poola valitsus.
Poola uus meediaseadus tõi niimoodi arvavad inimesed sel nädalavahetusel massiliselt tänavaile, sest meediaseaduses näevad nad peamiselt katset ka rahvusringhääling Õiguse ja Õigluse partei kontrollile allutada.
Täna kutsus Poola välisminister vaibale Saksamaa suursaadiku Poolas seoses Euroopa Parlamendi esimehe Martin Schulzi avaldusega, kus võrreldi Poolat Putini Venemaaga, ja CDU poliitiku Volker Kauderi üleskutsega kehtestada Poolale sanktsioonid.
Brüssel esialgu otsesest vastasseisust Poolaga siiski hoidub, sest Ida-Euroopa riikide hulgas on Poola paljuski olnud Brüsseli musterõpilane, kellega häid suhteid rikkuda ei taheta. Seda enam, et paljude lääneeurooplaste jaoks esindab Poola kogu Ida-Euroopat ja on Euroopa Liidu idapoolsete liikmete sünonüüm.