Avalikku uurimist juhtinud kohtunik Robert Owen andis pressikonverentsil ülevaate kell 12.15. Pärast seda tegi avalduse Litvinenko lesk Marina, vahendavad BBC, Yle, The Guardian ja Sky News.

Kuus kuud kestnud juurdluse käigus kuulati üle 62 tunnistajat ning tutvuti ka salajase luureinfoga, mis käsitles Litvinenko ja Briti eriteenistuse suhteid.

Raportiga saab tutvuda www.litvinenkoinquiry.org/report

Raporti seisukohad:

Briti raport peab tõenäoliseks, et Litvinenko mõrv kiideti heaks president Vladimir Putini enda poolt, teatas BBC.

Kohtunik Oweni sõnul oli vaen Litvinenko ja Putini vahel lisaks muule ka väga isiklik ning ulatus tagasi KGB/FSB aegadesse. Näiteks 1998. aastal toimunud kohtumisel nõudis Litvinenko tollaselt FSB juhilt Putinilt korruptsiooni väljajuurimist ja reforme.

Raportis kinnitatakse ka varem mainitud motiive - Litvinenko põgenemine Venemaalt, Kremli-kriitika, suhteid teiste dissidentidega, Vene maffia ja luure kuritegelike skeemide paljastamine ning isiklikud rünnakud Putini vastu, näiteks 2006. aasta juulis tehtud pedofiiliasüüditus.

300-leheküljelises raportis öeldakse, et Andrei Lugovoi ja Dmitri Kovtun tegutsesid 43-aastast Litvinenkot mürgitades Venemaa föderaalne julgeolekuteenistuse (FSB) korraldusel.

"Võttes arvesse kõiki tõendeid ja analüüse, leian ma, et FSB operatsioon Litvinenko mõrvamiseks kiideti heaks FSB tollase juhi Nikolai Patruševi ja ka president Putini poolt," kirjutas raportis kohtunik sir Robert Owen. 

Raportis nenditakse ka, et haruldase polooniumi kasutamine viitab samuti otsestele seostele Vene võimuorganitega, sest seda ainet on võimalik valmistada tuumareaktoris.

Polooniumi kasutamise üheks põhjuseks võis olla ka see, et piinarikka ja pika surmaga sooviti saata teistele luurajatele või dissidentidele "sõnum".

Litvinenko lesk on raporti sisuga rahul ja kutsub üles Kremlit karistama

Kohtuhoone ees viibinud Litvinenko lesk Marina ütles ajakirjanikele, et ta on raporti järeldusega väga rahul. "Ma olen väga rahul, et minu abikaasa poolt surivoodil tehtud süüdistus Putini vastu on leidnud tõendamist Inglismaa kohtu poolt," sõnas ta.

Marina Litvinenko nõuab nüüd peaminister David Cameronilt, et Suurbritanniast saadetaks välja kõik Vene luurajad, rakendataks Venemaa vastu majanduslikke sanktsioone ning kehtestataks reisikeelud Venemaa julgeolekunõukogu sekretärile Nikolai Patruševile ja president Putinile. 

Pressikonverentsil kiitis Marina Litvinenko ka oma poega Anatolit. "Anatoli oli oma isa surma ajal vaid 12-aastane ja tema jaoks polnud lihtne ajakirjanike ette tulla ja pressiga rääkida. Ma olen tema üle nii uhke ja ma poleks suutnud kõike seda ilma temata teha."

Litvinenko sõber Alex Goldfarb kommenteeris, et raporti järeldused on täiesti loogilised, sest mitte keegi Venemaa võimuringkondades poleks julgenud sellist mõrva korraldada ilma Putini heakskiiduta. Seda, et avalik raport nimesid nimetab, peab Goldfarb õigluse võiduks.

Advokaat: süüdistatavad astuvad kohtu ette pärast Putini võimult kukutamist

Litvinenko perekonna advokaat Ben Emerson usub, et süüdistatavad niipea Briti kohtu ette ei astu.

"Ainus võimalus, mida ma praegu tõenäoliseks pean, on see, et Vladimir Putin kukutatakse võimult," märkis ta.

"Tema neid siia kohtu ette ei saada, sest tema saatis nad omal ajal siia mõrva sooritama," lisas advokaat.

Emerson loodab, et tulevikus tegeleb juhtumiga juba Venemaa järgmine juhtkond.

Moskva: raport on kallutatud ja politiseeritud

Venemaa infoagentuurid kinnitasid juba, et Moskva lükkab raporti süüdistused tagasi ning on seisukohal, et London on rikkunud süütuse presumptsiooni.

Andrei Lugovoi aga teatas, et peab raporti sisu absurdseks. Dmitri Kovtun omakorda ütles, et raport põhineb võltsitud tõenditel.

"Ma ei ole Litvinenko surmaga seotud. Mis puutub aga Londonis avalikustatud juurdluse järeldustesse, siis pole Robert Owen saanud nende võltsitud ja fabritseeritud tõendite alusel ühelegi teisele järeldusele tulla," rääkis Kovtun Interfaxile.

Venemaa välisministeerium teatas, et Moskvas ei eeldatudki, et Briti juurdlus tuleb erapooletu. Vene valitsuse hinnangul on raport politiseeritud ja kahjustab kahepoolseid suhteid. Allikate väitel võib raporti sisu kahepoolseid suhteid oluliselt mõjutada.

Briti valitsus: see pole ÜRO julgeolekunõukogu liikmele sobiv käitumine

Briti peaministri David Cameroni pressiesindaja kinnitas, et Downing Street võtab täna avalikustatud Aleksandr Litvinenko mõrva puudutava raporti sisu väga tõsiselt ning et peaminister Cameron peab raporti järeldusi "äärmiselt häirivateks".

Pressiesindaja märkis, et need sanktsioonid ja reisikeelud, mis kehtestati Venemaa vastu 2007. aastal, jäävad püsima. "Raporti järelduste valguses uurime me ka, milliseid samme me saaks veel lisaks astuda."

Alamkoja ees selgitusi jaganud Suurbritannia siseminister Theresa May kinnitas, et valitsus suhtub Aleksandr Litvinenko mõrva asjaolusid puudutava raporti järeldustesse väga tõsiselt ning analüüsib neid põhjalikult.

Allikad on BBC-le juba öelnud, et London on seoses tänase raportiga juba diplomaate välja saatnud, peatanud läbirääkimised viisareeglite üle ning lõpetanud kontaktid Venemaa eriteenistustega.

TAUST

Tänase raporti puhul oli oluline see, kas lisaks seniste kahtluste kordamisele süüdistatakse ka otseselt Venemaa võimukandjaid, sealhulgas ka president Putinit.

Samuti on oluline see, milliseid samme astub Briti valitsus, sest avalikkuse surve on ilmselgelt suurenenud.

Samas olid täna avalikustatavad detailid Briti võimudele endile juba varem teada ning seega soovi korral oleks võimalikke vastusamme või sanktsioone saanud ka juba varem kehtestada.

Litvinenko poeg Anatoli ütles varem BBC-le, et hoolimata kõigest on avalik uurimisraport nende perekonna jaoks oluline. "Vaja on teada, kes oli mõrva taga, kes selle kavandas, kes selle tellis."

"Mu isa tegi tohutult palju, et mind siia riiki saada ja kindlustada, et ma olen turvalises kohas. Ma pean seda meeles ja ma olen valmis tegema kõik, mis suudan, et tema mälestust austada. Tõe välja selgitamine on vähim, mida me saame õigluse jaluleseadmiseks teha," lisas ta.

Marina Litvinenko tunnistas, et tänane raport ei tähenda nende võitluse lõppu. "See on oluline, kuid see pole ilmtingimata lõpp," sõnas ta.

Kremli kriitikuks hakanud endine KGB/FSB töötaja Litvinenko jõi 2006. aasta 1. novembril Londonis Dmitri Kovtuni ja Andrei Lugovoiga kohtudes radioaktiivset polooniumi sisaldanud teed ning suri kolm nädalat hiljem haiglas. Enne surma süüdistas ta mürgitamise tellimises otseselt Venemaa presidenti Vladimir Putinit.

Saatusliku päeva sündmused on detailsemalt kokku võetud SIIN. 

ASJAOLUD

Radioaktiivse polooniumi päritolu

Tapmiseks kasutatud aine, polooniumi isotoop massiarvuga 210, oli tõenäoliselt pärit Venemaalt Sarovi linnast. Tegemist on Nõukogude Liidu aegadest saadik piiratud juurdepääsuga linn, kus asuvad näiteks Venemaa föderaalne tuumakeskus, Ülevenemaaline eksperimentaalfüüsika teadusliku uurimise instituut ning ka FSB laboratoorium.

Mõrva sooritamiseks vajalik kogus radioaktiivset ainet pandi kokku tõenäoliselt Sarovis.

See, kuidas mürk Londonisse toodi, on endiselt ebaselge. Arvatakse, et üks mõrtsukatest tõi aine kohale reisilennukiga Hamburgi kaudu.

Litvinenko neelas ainet väga suure koguse - 200 korda surmavast annusest rohkem. Polooniumi eluohtlikud omadused avalduvad kõige paremini siis, kui see alla neelata.

Arvatavate mõrvarite tegevus

Litvinenko tapjad jätsid Londonisse maha hulgaliselt radioaktiivseid jälgi, millest tekkis mitmel pool oht ka kõrvalseisjatele.

Briti politseid esindav jurist Richard Horwell on öelnud, et juhtumit võib nimetada "tuumarünnakuks Suurbritannia pealinna tänavatel".

Eksperdid avastasid kõrget radioaktiivsust näiteks hotelli Millennium baarist, kus Litvinenko ja kahtlustatavad kohtusid. Eriti radioaktiivne oli nende laual olnud teekann - 100 000 bekrelli sentimeetri kohta. Inimese tapmiseks piisaks 10 000 bekrellist.

Kiirgasid ka baari toolid ja muud laual olnud nõud.

Dmitri Kovtuni hotellitoast leiti aga jälgi, mis viitasid mõrvarelva hävitamisele - ehk radioaktiivset ainet oli valatud kraanikaussi.

Arvatakse, et ka Venemaa luureteenistused polnud päris teadlikud, kuivõrd palju radioaktiivseid jälgi poloonium jätab. Pigem loodeti, et tapetu surnukehast jälgi ei leita ning surma põhjus jääbki saladuseks.

Tegelikkus oli aga teine, Litvinenko surnukeha lahanud arstid pidid kandma kaitseülikondi, sest radioaktiivsuse tase oli eluohtlik. Kohtuarst Nathanile Cary tunnistas, et tegu oli kõige ohtlikuma lahkamisega, mida lääneriikides eales on tehtud.

Radioaktiivsus kujutas ohtu ka suurele hulgale kõrvalseisjatele, kelle lõplikku arvu on praegu võimatu öelda.

Näiteks viidi haiglasse ka Litvinenko abikaasa Marina. Tõenäoliselt kannatasid kiirgusest tingitud tervisehädade käes ka arvatavad mõrva sooritajad Kovtun ja Lugovoi, sest 2006. aasta detsembris olid mõlemad mehed haiglas ravil. Samas paistab, et hiljem on nende tervislik seisund paranenud.

Litvinenko jõi polooniumiga mürgitatud teed üsnagi juhuslikult - alkoholi ta ei tarbinud ja baaris ta midagi ei tellinud. Väidetavalt jõi ta teed oma lauakaaslaste teekannust pärast seda, kui oli kelnerilt palunud uue puhta tassi. Kokku jõi ta vaid kolm-neli lonksu.

Motiiv

Litvinenko oli endine luuraja, kellest oli saanud raevukas Kremli-kriitik. Lisaks tegi ta koostööd Briti eriteenistustega, kes kasutasid teda Venemaa organiseeritud kuritegevuse eksperdina. Selles rollis andis ta ka Hispaania kohtule tunnistusi.

Kõige olulisem nüanss oligi ilmselt see, et ta viitas väga detailselt seostele organiseeritud kuritegevuse ja president Vladimir Putini lähikonna vahel.

2000. aastal Suurbritanniasse põgenenud Litvinenko esitas ka väga raskeid süüdistusi Putini enda vastu. Näiteks kinnitas ta, et Putin ja Vene eriteenistused korraldasid 1999. aastal venemaal kortermajade plahvatused, mida kasutati teise Tšetšeenia sõja õigustamiseks. Litvinenko kutsus Putinit ka "Kremli pedofiiliks" ja väitis, et Putini kalduvused olid välja tulnud juba ammu KGB-s töötades.

Oma surivoodil teatas Litvinenko, et käsu tema tapmiseks oli andnud Putin isiklikult.

Kovtun ja Lugovoi

49-aastane Lugovoi on endine luuraja, kes on hiljem tegutsenud ärimehena. Pärast Litvinenko mõrva sai temast poliitik ja riigiduuma liige.

Samasugune luuraja ning ärimehe taust on ka 50-aastasel Dmitri Kovtunil.

Suurbritannia on nõudnud mõlema mehe väljaandmist, kuid Moskva on pidevalt eitavalt vastanud. Peamiselt on viidatud sellele, et Vene seadused ei luba oma kodanikke välja anda. Lisaks on Lugovoi ka rahvasaadik.

2015. aastal andis Putin Lugovoile ordeni kodumaa heaks tehtud teenete eest.

Kovtun ja Lugovoi on kõiki enda vastu tehtud süüdistusi eitanud. Kreml on aga teatanud, et Suurbritannias korraldatud uurimine on olnud poliitiliselt motiveeritud.

Dmitri Kovtun ja Andrei Lugovoi (Mikhail Fomichev/TASS/Scanpix)