„Et oma riigi kaitsmist planeerida, vajame teadmisi võimaliku vastase kavatsustest. See eeldab teatud võimekust infot hankida ehk teostada luuret," märkis Hanso.

Tema sõnul on luure ja eelhoiatuse tugevdamine üks riigikaitse arendamise tähtsamaid valdkondi ja osa valitsuse tegevusprogrammist. „Kaitseväe luureüksustel peavad olema piisavad õigused, et nad saaksid oma tööd hästi teha. Eesti on NATO eesliinil ning meie luurevõimekus on oluline osa kogu alliansi eelhoiatussüsteemist,“ lisas kaitseminister.

Kaitseministeerium on saatnud kooskõlastusringile kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega korrastatakse kaitseväe luuretegevusega seotud õigusi. Näiteks on plaanis anda kaitseväele õigus teha teatud infokogumise toiminguid väljaspool Eesti riiki. Seni oli kaitseväel selline õigus ainult rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas.

Samuti laiendab seadus kaitseväe õigusi tegutseda olukorras, kus info kogumine eeldab oma isiku varjamist. Selleks on ette nähtud variisiku regulatsioon, mille järgi kaitseväelase seos kaitseväega on varjatud.

„Neid muudatusi on vaja, et viia kaitseväe luure õigused julgeolekukeskkonna väljakutsetega kooskõlla ja et luureüksused saaksid neile pandud ülesandeid täita. Meie ohud ja infohankimise vajadused on laiemad ega ole seotud ainult missioonipiirkondadega,“ ütles Hanso.

Hanso sõnul on tsiviilkontroll kaitseväe luure tegevuse üle tagatud teenistusliku järelevalvega kaitseministeeriumis ja sisekontrolli meetmetega kaitseväes. Samuti on riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonil õigus saada infot kaitseväe luuretegevuse kohta, kutsuda välja isikuid, nõuda dokumente tutvumiseks ning pöörduda kahtluse korral uurimisasutuse või õiguskantsleri poole.

Luurekeskus on kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanne on teostada kaitseväeluuret ja koordineerida teiste struktuuriüksuste luure- ja julgeolekutegevust ning anda kaitseministeeriumile, kaitseväe juhatajale ja kaitseväe juhataja asetäitjale luure- ja julgeolekuteavet.

Kiireneb välisriigi sõjalaevadele ja -lennukitele riiki sisenemise loa andmine

Valitsus kinnitas tänasel istungil korra, mis kiirendab ja lihtsustab välisriigi sõjalaevade ja –lennukitele riiki sisenemise loa andmist, muutes liitlaste Eestisse jõudmise protsessi sujuvamaks.

Vastavalt uuele korrale tuleb välisriigi sõjalaevale territoriaal- ja sisevetesse sisenemise luba ning välisriigi riiklikule õhusõidukile õhuruumi sisenemise luba anda kuni seitsme tööpäeva jooksul. Tegemist on ettenähtud maksimaalse tähtajaga, praktikas kulub liitlasriikide jaoks lubade väljastamiseks aga mõni tund kuni mõni päev.

Hanso sõnul on liitlasvägede sujuv liikumine ühest riigist teise meie julgeolekuvajadus ning kehtestatud kord on selge samm selles suunas. Pärast määruse kohaldamist on Eesti selles osas liitlaste seas üks kiiremaid ja paindlikumaid.

"Kahjuks on Euroopas veel palju bürokraatiat, mis aeglustab vägede liikumist ka liitlasriikide vahel, seda erinevalt tsiviilmaailmast, kus me peame vaba liikumist üle piiride endastmõistetavaks," ütles Hanso.

"Uue sujuvama töökorraldusega soovime näidata ka oma NATO kolleegidele, et vägede ümberpaiknemist saab korraldada oluliselt kiiremaks. Meie kaugemaks eesmärgiks on luua süsteem, kus ühest NATO või EL-i liikmesriigist teise liikudes oleks liitlaste relvajõudude liikumine sujuv nagu Schengeni ruumis," lisas ta.

Korra kohaselt tuleb üldjuhul laeva- või lennuluba võtta igale sisenemisele, kuid võimalik on ka erandid. Kalendriaasta jooksul kehtiva laevaloa võib anda NATO alalise mereväe üksuse koosseisus olevale sõjalaevale, kui sisenemine on seotud üksuse ülesannete täitmiseks. Aastase lennuloa võib anda NATO liikmesriigi ning Euroopa Liidu liikmesriigi riiklikele õhusõidukitele.

Antud määrust ei kohaldata NATO liikmesriigi riiklikele õhusõidukitele ja sõjalaevadele, kes osalevad Eesti õhuruumi ja territoriaal- ja sisevete puutumatuse tagamisel.

Eesti uus regulatsioon on liitlastega võrreldes üks kiiremaid. On Euroopa riike, kus on ettenähtud loa menetluse aeg kuni 30 päeva.