Kaitsevägi saab luuramiseks rohkem õigusi ({{commentsTotal}})

Foto on illustreeriva tähendusega.
Foto on illustreeriva tähendusega.

Kaitseministeerium sai valmis eelnõu, mis annab kaitseväele rohkem volitusi taustakontrolliks, muu hulgas võimaldatakse sel eesmärgil kaasata inimesi salajasse koostöösse, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning isikut varjatult jälgida.

Kaitseväe tervikanalüüsi tulemusena selgus, et suurimad raskused kaitseväeluurele ette nähtud ülesannete täitmisel on seotud taustakontrolli tegemisega, inimallikaluure volituse rakendamisega ning kaitseväe julgeolekuala julgeoleku tagamisega.

Seaduse peamine eesmärk on kaitseväe taustakontrolli õiguste laiendamine ulatuses, mis tagaks kontrolli sisulise eesmärgi täitmise ehk veendumuse isiku sobivuse kohta teenida või töötada kaitseväes või asuda koostööle kaitseväega.

Kavandatavate muudatustega saab kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid senisest nn registrikontrollist suuremas ulatuses.

Kaitseväel võimaldatakse taustakontrolli raames hinnatavate asjaolude tarvis teabe kogumisel kasutada konspiratsioonivõtteid tagamaks teabe kogumise fakti varjatus.

Salajasse koostöösse kaasatud inimeste usaldusväärsuse ja koostööd välistavate asjaolude väljaselgitamiseks näeb eelnõu kaitseväele ette õigus kontrollida potentsiaalselt kaasatava inimese isikuandmeid, sealhulgas varjatult.

Vähemalt kolm päeva enne varjatud jälgimise alustamist peab kaitsevägi sellest otsusest teavitama kaitseministrit või tema määratud ametnikku ja kaitsepolitseiametit. Varjatud jälgimist ei tohi seejuures teha kauem kui kaks kuud.

Eelnõu rõhutab, et laiendatud taustakontroll ei ole paralleelne julgeolekukontroll.

"Konspiratsioonivõtete rakendamine taustakontrolli käigus võimaldab taustakontrolli teostaval üksusel viia läbi legendeeritud vestlusi sensitiivsele ametikohale kandideerival teenistujal – näiteks luurekeskusesse värvatava kandidaadi puhul ei ole julgeoleku seisukohast otstarbekas paljastada tema tuttavatele ja töökaaslastele, kelle käest soovitakse saada kandidaadi iseloomustust, et taustakontrolli teostab kaitsevägi," märgib seletuskiri.

Samamoodi nagu kaitseväkke kandideerijad, saavad kaitseväega salajasse koostöösse kaasatud inimesed juurdepääsu tundlikule, riigikaitset ja luureoperatsioone puudutavale teabele.

Eelnõu püüab lahendab probleemi, et praegu puudub kaitseväel õigus kontrollida potentsiaalselt salajasse koostöösse kaasatava inimese andmeid registritest enne kaasamisettepaneku tegemist.

Inimese tausta teadmata ei ole kaitseväel võimalik veenduda, kas inimene sobib salajasse koostöösse kaasamiseks. Veelgi enam, praegu ei saa kaitsevägi juba salajasse koostöösse kaasatud inimesele taustakontrolli teha.

"Salajase kaastöötaja tausta teadmata ning tema usaldusväärsust koostöö vältel kontrollimata ei saa Kaitsevägi tagada luureoperatsioonide ja nendega seotud isikute julgeolekut ning seda, et tundlik teave ei jõua kolmandate, teadmisvajadust mitteomavate isikuteni. Sellest johtuvalt ei saa kaitsevägi praegu rakendada inimallikaluure õigust ilma potentsiaalselt kaitseväe julgeolekut ohtu seadmata," põhjendab kaitseministeerium eelnõu seletuskirjas.

Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras ehk pärast kooskõlastusringi vajab see heakskiitu valitsuselt, mis saadab selle arutamiseks riigikogule.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: