Laaneots: Kadriorust tagasi lükatud seadusega olid rahul kõik osapooled ({{commentsTotal}})

Ants Laaneots
Ants Laaneots Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigikogu uus koosseis peab hakkama tegelema kaitseväele täiendavaid varjatud jälgimise õigusi andva seadusega, mille president Kersti Kaljulaid välja kuulutamata jättis, kuigi seadusemuudatused olid põhjalikult osapoolte vahel läbi arutatud.

"Kadrioru otsus oli suhteliselt arusaamatu, kuna kõik osapooled jõudsid selle eelnõu osas erinevatel menetlusetappidel kokkuleppele," ütles ERR-ile riigikaitsekomisjoni liige, Reformierakonda kuuluv Ants Laaneots.

Seadusega tegelesid nii siseministeerium, justiitsministeerium, kaitseministeerium ja kaitsepolitsei. Oma heakskiidu andis sellele ka valitsus, valitsuse istungitel osalenud õiguskantsleri esindajal polnud samuti eelnõu osas vastuväiteid. Täiskogus hääletas eelnõu poolt 56 saadikut, vastu ei olnud keegi.

Uude riigikokku valitud Laaneots, kes loodab jätkata eelnõu menetlust vedanud riigikaitsekomisjonis, ütles, et eelnõu tuleb arutada riigikogus uuesti, teha vajalikud muudatused ja uuesti täiskokku lõpphääletusele saata. Ta märkis, et ilmselt tuleb seda kohendada, kuid millises osas, selgub aruteludel.

"Oleme valmis eelnõu uuesti läbi vaatama ja parandused sisse viima," lisas Laaneots, kes oli komisjoni poolt eelnõu eest vastutavaks saadikuks määratud riigikogu liige.

Riigikogu poolt tänavu 20. veebruaril vastu võetud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadusega sooviti muuhulgas anda kaitseväele õigus kaitseväe julgeolekuala kaitseks edasilükkamatul juhul kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks võimalus varjatult kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning isikut varjatult jälgida.

President Kaljulaid leidis möödunud nädalal, et seadus on vastuolus põhiseadusega ning võib oluliselt riivata inimeste põhiõigusi.

"Praegu kehtivas õigusruumis on politseile ja kaitsepolitseile antud kõik piisavad õigused sellise kontrolli läbiviimiseks, et tagada kaitseväe julgeolekualade kaitse ning ennetada võimalikku ohtu. Selliste õiguse täiendav andmine ka kaitseväele on ebaproportsionaalne ja riivab oluliselt julgeolekualal või selle läheduses viibivate inimeste põhiõigusi," ütles Kaljulaid seadust välja kuulutamata jättes. "Kui  ressurss nende ülesannete täitmiseks nimetatud ametitel ei ole piisav, tuleb seadusandjal lahendada need probleemid riigieelarve menetlemisel."

Eelnõu üheks mitteametlikuks algatajaks oli Isamaasse kuuluv Raivo Aeg, kes juhtis riigikogus julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni. Uude koosseisu Aeg ei pääsenud.

"Formaalselt algatas selle valitsus, kuna valimised lähenesid ja asjaga läks kiireks, kuid riigikogus polnud seadusele mingisugust vastuseisu," lausus Aeg. "Raske on öelda, mis presidendil otsuse langetamisel täpsed motiivid olid. Seda, et seadusemuudatust oli vaja, ei seadnud keegi kahtluse alla."

Aeg meenutas, et vaidluse all oli peamiselt see, et erinevad julgeolekuasutused üksteise tegevust ei dubleeriks, kuid selles osas saadi kokkuleppele. "Tööriistakast ei tohi olla poolik ning ka valitsuse julgeolekukomisjonil polnud eelnõu suhtes vastuväiteid," rääkis Aeg ERR-ile.  

Põhiseaduse kohaselt saadab president välja kuulutamata jäetud seaduse riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks.

Sellisel erandlikul juhul, kui president jätab seaduse välja kuulutamata küll enne koosseisu volituste lõppu, kuid pärast viimast istungit, jätkub menetlus uues koosseisus.

Toimetaja: Indrek Kuus



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: