President Kaljulaid otsustas kaitseväele täiendavaid varjatud jälgimise õigusi andva seaduse, mille riigikogu eelmine koosseis võttis vastu 20. veebruaril, jätta välja kuulutamata tänavu 7. märtsil. Seadus on vastuolus põhiseadusega ning võib oluliselt riivata inimeste põhiõigusi, leidis president. Pärast seda kiitis riigikogu seaduse 29. mail aga muutmata kujul uuesti heaks, misjärel pöördus president 14. juunil riigikohtu poole taotlusega tunnistada kõnealune seadus põhiseadusega vastuolus olevaks.

Oma otsuse kohaselt ei pea president põhiseaduspäraseks seaduse punkti, millega antakse kaitseväele õigus isikuandmete töötlemiseks, sealhulgas isikute lühiajaliseks varjatud jälgimiseks kaitseväe julgeolekualal edasilükkamatul juhul kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks.

Kuna aga sama seaduse alusel võib kaitsevägi ajutiselt julgeolekualana piiritleda iga territooriumi, millel tal seadusest, muust õigusaktist või lepingust tulenevalt on õigus viibida, kui see on seoses tema ülesannete täitmisega kaitseväe julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu, siis see tähendab sisuliselt, et kaitsevägi võib varjatud jälgimist korraldada ka tsiviilsfääris.

"Kuigi isikute varjatud jälgimist on piiratud ajaliselt 24 tunniga, leian, et taoline õiguse andmine kaitseväele on ebaproportsionaalne ja riivab oluliselt julgeolekualal viibivate tsiviilisikute põhiõigusi. Isikute varjatud jälgimine võib kaasa tuua põhiseaduse sätestatud perekonna ja eraelu, kodu puutumatuse ning sõnumi saladuse rikkumise. Seaduses ei ole mõistet "varjatud jälgimine" avatud ega piiritletud, milliseid toiminguid võib kaitsevägi selle ülesande täitmisel teha. Ebapiisav regulatsioon, mille tagajärjeks võib olla isiku suhtes riigivõimu omavoli võimalus, on vastuolus põhiseaduse paragrahvis 13 sätestatud õigusselguse põhimõttega," leiab president oma otsuses.

"Kehtivas õigusruumis on seadusandja andnud õiguslikud vahendid politsei- ja piirivalveametile ning kaitsepolitseiametile kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks kaitseväe ajutisel julgeolekualal. Kui ressurss nende ülesannete täitmiseks nimetatud ametitel ei ole piisav, tuleb seadusandjal lahendada need probleemid riigieelarve menetlemisel. Täiendavate õiguste andmine kaitseväele varjatud jälitustegevuseks ei saa olla selle aktsepteeritavaks alternatiiviks," rõhutas president.

Presidendi kaebust lahendab riigikohus kirjalikus menetluses, mis tähendab, et arvestatakse osapoolte saadetud kirjalikke arvamusi ning nende esindajaid kohtu istungile ei kutsuta. Asjas on enda arvamused saatnud lisaks presidendile ja riigikogule ka justiitsministeerium, õiguskantsler, kaitseministeerium, siseministeerium, kaitsevägi ja kaitsepolitseiamet.

Esimene istung presidendi ja parlamendi vaidluses peeti 8. oktoobril, mille järel kohtunik Nele Parrest ütles ERR-ile, et presidendi kaebuse puhul on tegu väga mahuka ja riigiõiguslikult olulisi küsimusi tõstatava põhiseaduslikkuse järelevalve asjaga ning seetõttu võtab selles asjas põhiõiguste kaitse ja kaalukate avalike hüvede vahel tasakaalu leidmine aega.

"On vähe tõenäoline, et täna võiks selguda asja lahendamise kuupäev," ütles riigikohtu pressiesindaja Susann Kivi esmaspäeval ERR-ile.

Madise ei näe vastuolu põhiseadusega

Õiguskantsler Ülle Madise leidis septembris, et kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus on põhiseadusega kooskõlas, kuna see ei võimalda piirata isikute põhiõigusi rohkem, kui kehtiv õigus seda juba lubab.

"Vaidlusalune küsimus on eelkõige selles, kellel on kaitseväe julgeolekuala kaitseks õigus isikuid varjatult jälgida," märkis ta.

Eesti territooriumil on isikute varjatud jälgimise õigus jälitus- ja julgeolekuasutustel, näiteks kaitsepolitseiametil ning politsei- ja piirivalveametil.

Kaitseväe korralduse seaduse muudatus annab konkreetselt kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil selle õiguse edasilükkamatul juhul ja kõrgendatud ohu tõrjumiseks ka kaitseväele. "Leian, et kavandatavad eraelu puutumatust piiravad meetmed on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja neid ei saa pidada põhiseadusevastaseks ka muudel alustel," ütles Madise.

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadusega sooviti muuhulgas anda kaitseväele õigus kaitseväe julgeolekuala kaitseks edasilükkamatul juhul kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks võimalus varjatult kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning isikut varjatult jälgida.

Kui riigikohus rahuldab presidendi taotluse, jääb seadus jõustumata. Kui riigikohus jätab taotluse rahuldamata, peab president seaduse välja kuulutama.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi istung algab esmaspäeval kell kolm.