Paarkond antud seaduse tähenduses on kaks täiskasvanud samast soost inimest, kes on omavahel sõlminud paarkonna lepingu vastavalt seaduse tingimustele. Paarkonna lepinguga eelnõu mõistes sõlmitakse varasuhte kokkulepe, võetakse vastastikune ülalpidamise kohustus ning lepingu sõlmijad saavad teineteise suhtes esimese ringi pärija staatuse.

Peale selle võib leping sisaldada muid kokkuleppeid tingimusel, et need ei ole vastuolus seaduste ja heade kommetega. Eelnõus on sätestatud ka ühiselt lapse kasvatamise põhimõtted, lepingu lõppemise tingimused ja riiklikesse registritesse kantavad andmed. Eelnõu näeb ette kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise.

Eelnõu esitaja Jüri Adamsi hinnangul on kooseluseaduse kõige halvem tulemus see, et 2014. aastal toimunu mõjus Eesti ühiskonnale lõhestavalt. Adams nimetas eelnõu positiivseid omadusi. "Esiteks käsitleb see ühte teemat ja ei aja mitmesuguseid teemasid sassi. Teiseks käsitleb see teemat väga selgelt, nimelt annab samasooliste paaride omavahelise lepingu tüüptingimused. Kolmandaks, see on maksimaalselt lühikene," ütles Adams.

Õiguskomisjoni liikme Valdo Randpere selgitas kooseluseaduse ja paarkonna seaduse erisusi. „Kooseluseadus on mõeldud inimestele, kes ei saa või ei taha abielluda. Paarkonna seadus on mõeldud ainult nendele, kes ei saa abielluda,“ ütles Randpere ning pooldas oma sõnavõtus kooseluseadust.

„Paarkonna seaduse eelnõu võiks jääda menetlusse, et õiguskomisjon saaks sellega lähemalt tutvudes mõned asjad sealt üle võtta kooseluseaduse rakendussätetesse või teha muudatusettepanekud kooseluseadusesse,“ ütles Randpere.

Vabaerakonna esimees Andres Herkel ütles intervjuus Vikerraadio saatele "Uudis+", et kui kooseluseaduse ja paarkonnaseaduse puhul süveneda sisulistesse küsimustesse, on kokkulepe riigikogus nende kahe konkureeriva eelnõu osas täiesti võimalik.

Ühtlasi lükkas riigikogu esimesel lugemisel tagasi kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (149 SE), mille eesmärk oli tühistada kooseluseaduse sisu ja eesmärgid. Eelnõu esitaja Jaanus Karilaidi hinnangul kooseluseaduse vastuvõtmisel ühiskonna liitmise asemel hoopis lõhestati ühiskonda.

"Seaduse korrektse vastuvõtmise jaoks puudus eelmise riigikogu koosseisus vajalik häälte hulk, mis tingis seaduse rakendamise vajalikkuse eraldi seadusega parlamendi praeguses koosseisus," rääkis Karilaid.

Ta lisas, et rakendussätete vastuvõtmine on samuti takerdunud ning need, kes hääletasid omal ajal seaduse vastuvõtmise poolt, ei taha nüüd tema hinnangul enam oma seadusandlikku tööd lõpuni viia. Karilaiu arvates on see halb õigusloome praktika ning määramatus võib tuua mitmeid kohtulahendeid ja kulusid maksumaksjale.