"Mida me oleme näinud viimaste nädalate jooksul on väga häiriv tõestusmaterjal selle kohta, kuidas Süüria kurdide relvajõud, Süüria režiim ja Venemaa õhujõud oma sõjategevust koordineerivad. See teeb meid kurdide rolli asjus vägagi rahutuks," nentis Hammond Reutersi teatel.

Seoses Süüria kurdidega on muutunud juba pingeliseks ka lääneriikide, eriti USA, ja Türgi liitlassuhted.

Türgi pahameele põhjuseks on see, et Ankara hinnangul on Süüria kurdide Demokraatliku Liidu Partei (PYD) ja kurdide omakaitsevägi (YPG) Kurdistani Töölispartei (PKK) sõsarorganisatsioonid. PKK-ga on Türgi võimud aastakümneid nii kodus kui ka mõnikord naaberriikides sõdinud ja intensiivsem konflikt algas taas eelmise aasta suvel. PKK-d peavad terroriorganisatsiooniks ka USA ja Euroopa Liit.

PYD-d ja YPG-d peab Washington aga oma liitlasteks ISIS-e vastases sõjas ning annab neile ka sõjalist abi.

Türgi kardab, et kui Süüria kurdidel õnnestub oma kontrollitud territooriumi Türgi piiri lähistel laiendada, võib see märkimisväärselt innustada ka Türgis tegutsevaid kurdi separatiste. President Recep Tayyip Erdogan on varem isegi vihjanud, et Türgi võib sellise stsenaariumi ennetamiseks Süüria kurdide vastu sõjaliselt sekkuda. Erdogani arvates peab Washington valima, kas tema liitlaseks on Türgi või Süüria kurdid.

Pärast Ankara ja Moskva suhete pingestumist on ka Venemaa hakanud üha aktiivsemalt suhtlema erinevate Türgi ja Süüria kurdiorganisatsioonidega. Näiteks kommunistlikul PKK-l olid suhtlusliinid Moskvaga juba Külma sõja päevil. Endise Vene luuraja Aleksandr Litvinenko väitel koolitati PKK juht Abdullah Öcalan välja KGB poolt.