Veidi enam kui tunni aja pärast laseb end õhku enesetaputerrorist Maalbeeki metroojaamast väljuval rongil. Euroopa Komisjoni ja nõukogu peahoonest paarisaja meetri kaugusel asuvast jaamast tormavad hommikusel tipptunnil tänavale haavatud ja paanikas inimesed, kirjeldas ERR-i korrespondent Johannes Tralla Brüsselist.

"Kaks minutit võib elus väga palju muuta, ma olin just eelmises metroos. Tulin siit just välja ja juba jooksis turvateenistus kõik välja. Oli plahvatus, mina veel naeran, et mis plahvatus - tulin metroost just praegu välja, kõik on ju korras..." meenutas Brüsselis elav eestlanna Marika Varganova hirmsat hommikut.

Brüssel mattub mitmeks päevaks häiresõidukite signaalide mürasse. Rünnakutes hukkus vähemalt 31 inimest, üle 300 said vigastusi ja 62 inimest on intensiivravis. Ajal, mil kohtuarstid tuvastavad hukkunuid, vahistab Belgia politsei 9 inimest. Kolmele esitatakse süüdistus seoses terrorismiga.

Faycal Cheffou vahistatakse otse prokuratuuri ukse taga. Mees, kes väidab end ühes immigrantide väärkohtlemist kirjeldavas videoklipis olevat vabakutseline ajakirjanik, saab samuti süüdistuse terrorismis. Uurijad võrdlevad praegu DNA näiteid, mis kinnitaksid meedias ilmunud väiteid, nagu oleks just tema lennujaama kaamerasse jäänud valge jakiga mees, kelle kohvripomm ei plahvatanud.

Terroristide maja juurde Schaarbeeki linnaosas juhatas politsei taksojuht, kes võttis teisipäeva hommikul arvatavad terroristid sealt auto peale, et nad lennujaama sõidutada. Hiljem leidis politsei maja ülemise korruse korterit läbi otsides rohkelt pommimaterjali. Tõendid viitavad, et Pariisi ja Brüsseli rünnakud korraldas sama terrorirakk ja nad kasutasid ära Belgia lõhestunud riigiaparaati. Sise- ja justiitsminister tunnistavad vigu: tähelepanuta jäi Türgi hoiatus ühe enesetapurünnakutes osalenud venna kohta. Salah Abdeslami peidupaiga kohta oli info kohalikul politseil juba kolme kuu eest, aga Brüsselisse see ei jõudnud. Lennujaama plahvatuste järel siseministrilt tulnud korraldus sulgeda metroo uppus aga bürokraatiasohu ega jõudnudki ühistranspordifirmani.

"Belgial on strukturaalne probleem kõigi võimukihtidega ja igas kihis on piiratud ressursid. Kõik nõuavad, et Belgia saaks üle regionaalsest poliitilisest jagelusest, aga ma ei näe suurt lootust. See jääb nii! Poliitikute elu sõltub selle fragmenteeritud riigi säilimisest, nii et kuuleme kõnesid, aga fundamentaalne probleem ei lahene," on veendunud Vrije Ülikooli Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika professor Joachim Koops. "Need rünnakud toimusid ajal, mil Belgia julgeolekujõud olid juba pea aasta vältel läbi viinud terrorismivastast operatsiooni."

"Sarkastiline on märkida, et nii paljude kaitsevärvides sõjaväelastega tänavatel, alates Pariisi rünnakutest, ei suudetud ennetada Brüsseli rünnakuid. See näitab selgelt, et sõjaväelaste tänavale panemine tekitab turvalisuse illusiooni. Selle asemel tuleks tegelda radikaliseerumise juurpõhjustega," rõhutas mõttekoja CEPS analüütik Steven Blockmans.

"Kui vaadata terroristide profiile, siis on tegu meie ühiskondades kasvanud, siin koolides käinud, ühiskonna äärealadele sattunud inimestega. Põhiline radikaliseerumine toimub vanglates, tegu kriminaalidega, rõhutas MTÜ PICUM elamisloata immigrantide inimõiguste spetsialist, Brüsseli elanik Kadri Soova.

"Samas on näiteid, kus see ei vasta üldse tõele - radikaliseerunud inimesi on väga jõukatest perekondadest, mis on hästi integreeritud, nad käisid heades koolides.
Abdeslam ei ole näide vaesunud inimesest. Parim viis on selles arutelus eristada usu, moslemite, islami ja terrorismi teemat. ISIS-t tuleks vaadelda
kurjategijate sektina," polnud Vrije Ülikooli Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika professor Joachim Koops Soova väitega lõpuni nõus.

Ühe potentsiaalse džihadisti pidev jälgimine nõuab Koopsi sõnul kuni 25 politseiniku pühendumist. Belgia peaks seetõttu julgeolekusse märksa enam investeerima. Aga sellest üksi ei piisa - märksa tõsisemalt tuleks tegelda ka ennetusega ja kohalike moslemikogukondade usalduse taastamisega riigi suhtes.

"On üsna häbiväärne, et Belgias on deradikaliseerumine ja ennetavad meetmed väga halvasti rahastatud, Saksamaal ja Suurbritannias on häid näiteid. Isegi endised terrorivõitlejad juhivad selliseid deradikaliseerumise klubisid ja kliinikuid ning selle kohta on mitmeid edukaid näiteid. See tuleb korraldada ka Belgias," rõhutas Koops.

Paljudel poliitikutel on tekkinud kiusatus siduda praegune põgenikekriis nende sündmustega, mis toimusid Brüsselis.

"Esiteks oleks vale väita, et seost üldse ei ole. Terroristid on kasutanud tänast migratsioonikriisi kattevarjuna teatud operatsioonidele. Ja see on avardanud nende võimalusi. Kui mõelda, et kui Euroopa oleks käitunud teistmoodi eelmisel aastal, kas siis oleksid need rünnakud ära jäänud? Ma kardan, et ei oleks. Mis te arvate, et sellises olukorras oleks vähem rünnakuid Euroopa vastu olnud? Ma arvan, et mitte. Ma arvan, et radikalism oleks saanud veelgi rohkem hoogu," arvas nõunik Eesti alalises esinduses Brüsselis Uku Särekanno.

Tuhanded inimesed on Brüsseli kesklinna börsihoone juurde toonud lilli, tänavad on kaetud kriidijoonistustega ohvrite mälestuseks. Täna pidi seal toimuma rongkäik hirmu vastu ja kuigi siseminister ja Brüsseli linnapea palusid meeleavalduse turvakaalutlustel ära jätta, kogunes sinna siiski sadu inimesi.

"On väga kurb, et need inimesed hukkusid. Aga kui see ärataks meie südamed, ei surnud nad ilmaasjata. Murrangulised uudised panid mind kodus karjuma
nagu hullumeelse, ma nutsin nagu kõik. Need murrangulised uudised ei murdnud meid," ütles mälestuspaigale läinud Brüsseli elanik Michael.