Eesti inimene on vaene, kuid poole tema varast moodustab kodu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: estonianworld.com

Euroala riikides läbi viidud uuringust selgub, et poole Eesti inimeste netovarast moodustab kinnisvara. Kuna eestlastele meeldib vara omada, mitte rentida, on enamik ka oma kodude omanikud. Siiski on Eesti elanikel vara kõige vähem.

Euroala riikide netovara (s.t vara, mis jääb järele pärast kohustuste, nt laen v liising mahaarvamist) uuring viidi läbi 2013. aastal. Selle põhjal on Eesti elanik euroala riikide vaeseim – pärast kohustuste mahaarvamist on meie inimesel vara 43 600 eurot. Tegemist on mediaanväärtusega, st pooltel elanikel on vara suuremas ja pooltel väiksemas väärtuses.

„Eestlaste varade väärtus on väike. Suurima osa varadest moodustab kinnisvara ehk kodu väärtus. Koduvara väärtus moodustab eestlaste netovarast ca poole varade väärtusest ja meil on kinnisvarahinnad siiski madalamad kui teistes riikides, nii et seetõttu on meil varade väärtus väike,“ põhjendas uuringu läbi viinud Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja Tairi Rõõm Vikerraadio hommikuprogrammile.

„Laenukoormus on meil alla euroala keskmise, see ei ole väga kõrge. Aga peame arvestama, et kui võrdleme end teiste euroala riikidega, siis seal on sissetulekud kõrgemad kui meil – seega on loogiline, et ka varasid on seal enam,“ selgitas Rõõm.

Eesti leibkondade kõige väärtuslikum vara on nende peamine elukoht. Võrreldes euroala riikide keskmisega (60%) on koduomanike osakaal Eestis suurem (77%). Peamise elukoha väärtus moodustab keskeltläbi poole kõigist leibkondade varadest. See tähendab, et leibkondade jõukus sõltub suuresti nende kodu väärtusest.
Seega iseloomustab Eestit ka varade ebaühtlane jaotus – Tallinnas on kinnisvara väärtus kordades suurem kui väikelinnades, mistõttu ka suuremates linnades kinnisvara omavatel elanikel on vara rohkem.

„Ka võrreldes teiste euroalariikidega on ebavõrdsus üks kõrgemaid meil paraku,“ tõdes Rõõm.

Üllatavalt järgneb Eestile Saksamaa, kus netovara mediaanväärtus on 51 000 eurot. Kõrgeim oli netovara väärtus Luksemburgis ja Küprosel.

„Saksamaal on ka kinnisvarahinnad madalamad kui näiteks Küprosel, aga peamine põhjus, miks just mediaan on madal, on seetõttu, et Saksamaal keskmine leibkond rendib, mitte ei oma kodu. Üle poolte leibkondadest seal rendib oma eluaset,“ kirjeldas Rõõm Saksamaa positsiooni.

„Koduomanikel on tunduvalt rohkem vara kui rentnikel, seda nii Saksamaal kui ka Eestis ja mujal. Kui võrdleme aritmeetilisi keskmisi, siis Saksamaa ei ole enam madalamas otsas,“ kinnitas Rõõm.

Muud varad

Eesti leibkondade reaalvaradest moodustavad suhteliselt suure osa varad ettevõtetes, mis leibkondadele kuuluvad ja kus nad igapäevaselt töötavad. Nende varade osakaal on üks viiendik, st pea kaks korda rohkem kui euroala riikide seas keskmiselt. Sellist tüüpi vara omab Eestis ligikaudu 12% leibkondadest ja selle mediaanväärtus on 11 700 eurot.

Eesti leibkondade finantsvarad on peamiselt pangahoiused ja nende osakaal varades on teiste euroala riikidega võrreldes suhteliselt väike (Eestis 10% varadest, euroalal keskmiselt 17%). Ka teistes madalama sissetulekutasemega euroala riikides, nagu Slovakkias, Sloveenias, Portugalis ja Kreekas on finantsvarade osakaal väike ja need on vähe hajutatud.

Laenudest moodustavad Eestis lõviosa kinnisvaralaenud ning neist omakorda on suurima tähtsusega kodulaenud, mille osakaal kogu laenukoormuses on 85%. Eesti leibkondade laenukoormus on euroala keskmisest väiksem (Eestis on laenu võtnud 37% majapidamistest, euroalal 44%).

Laenukoormuse võrdlemisel tuleb aga arvestada, et selle optimaalne tase sõltub sissetulekust ning teistes euroala riikides on valdavalt suuremad sissetulekud kui Eestis. Võrreldes sama sissetulekutasemega riikidega on Eesti leibkondade laenukoormus suhteliselt suur.

Enamjaolt on laenud noorematel leibkondadel ja seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks on vanemaealiste seas palju selliseid inimesi, kes omandasid eluaseme tänu erastamisele ega pidanud seda laenuga ostma. Teiseks kujunes eluasemelaenuturg Eestis välja alles suhteliselt hiljuti, 2000. aastate alguses.

Puhver puudub

Ehkki siinne laenukoormus on euroala riikidega võrreldes väiksem, on Eesti leibkondadel ka suhteliselt vähe finantspuhvreid ehk rahaline reserv ootamatuteks väljaminekuteks.

Mediaanleibkonnal (st leibkond, kellega võrreldes on pooltel leibkondadel vähem ja pooltel rohkem finantspuhvreid) on toimetulekuvaru olemas umbes ühe kuu jaoks, sellal kui euroalal on see keskmiselt pisut enam kui kahe kuu jagu.

Kokkuvõttes on Eesti leibkondade netovara ja varade struktuur sarnane nagu teistes euroalasse kuuluvates Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Võrreldes nende riikidega on Eestis leibkondade netovara aga ebavõrdsemalt jaotunud ning seda koduomanike suurest osakaalust hoolimata.

Finantsstabiilsuse seisukohast on Eesti leibkondade laenukoormus teiste euroala riikidega võrreldes küll väiksem, kuid Eesti leibkonnad on haavatavad oma tagasihoidlike finantspuhvrite tõttu.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: