Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Eesti ettevõtete trump kosmosetööstuses on IT

ESTCube tõi Eestile palju tuntust, mille abil ettevõtlusega kosmosevaldkonnas edasi tegutseda.
ESTCube tõi Eestile palju tuntust, mille abil ettevõtlusega kosmosevaldkonnas edasi tegutseda.

Eesti kosmosebüroo väljus õpipoisirollist ning on nüüd juba ligemale aasta olnud Euroopa Kosmoseagentuuri täisliige. Eesmärk on lihtne: saada Euroopa Liidu avatud turult hankevõite Eesti ettevõtetele. Eesmärgi saavutamine pole siiski sama lihtne, põhjuseks tihe konkurents.

Maailm tähistab täna kosmonautikapäeva, seetõttu on põhjust vaadata küsivalt otsa Eesti kosmosebüroole: mis teoksil?

EAS-i all tegutsev Eesti kosmosebüroo saavutas Eestile 2015. aastaks Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) juures täisliikmestaatuse, mis annab teiste liikmetega samad õigused ja võimalused. Nüüd tuleb hakata staatusest ka kasu saama.

Kallis klubi

Eesti aastane liikmemaks ESA-s on umbes 900 000 eurot. Selle eest saab Eesti osaleda ESA teadusprogrammis ja võtta osa avatud pakkumiskutsetest. 6-aastasel üleminekuperioodil (2016-2021) suunab ESA eksklusiivselt Eestile pakkumiskutseid mahus vähemalt 500 000 eurot aastas. Lisaks panustab Eesti valikprogrammidesse kolme aasta jooksul à 1,6 mln eurot, mis annab ettevõtetele samas mahus lisavõimaluse.

Seega aastas panustab riik Eesti osavõttu kosmosejooksust ca 2,5 mln eurot, lisandub kosmosebüroo enda eelarve 200 000 eurot aastas, millest poolt rahastab Euroopa Sotsiaalfond, ülejäänu tuleb riigieelarvest, nagu ka kõik liikme- ja programmimaksud.

EAS-i kinnitusel näitavad mitmed uuringud, et kosmosevaldkonnas tegutsemine tekitab 2-4 kordset käivet kosmoseprojekti teenindavas ja sellega seotud majanduses. Seega laekub ESA eelarvesse investeeritud raha otseste ja kaudsete maksudena, ehkki ajalise nihkega. Samuti võimaldab iga ESA tellimus luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti - majanduse seisukohast neid kõige ihaldatumaid.

Ikka IT

Agentuuri toimimispõhimõte on iseenesest lihtne: organisatsiooni põhikiri näeb ette tööstuspoliitika geograafilise tagastuse printsiibi ehk samas mahus, kui riik ise kosmoseagentuuri panustab, on tal õigus saada tagasi tellimusi oma ettevõtetele. Teoorias lihtne, praktikas mitte nii väga: ESA teeb oma hanked kõikidele riikidele avatud pakkumiskutsetena, seega mingit garantiid ei ole - kes parema pakkumise teeb, see saab. Konkurents on 22 riigi seas kõva ning varasem kogemus on kõva valuuta.

Eesti ettevõtete pärusmaaks on ootuspäraselt saanud IT. "Eestis on väga tugev kaugseireandmete käsitlemise geoinformaatika koolkond. Üks kosmosevaldkonna tegevustest on maa vaatamine kosmosest ehk maa kaugseire. Satelliitide maad kujutavad pildid sisaldavad palju informatsiooni, mida on võimalik erinevate programmide abil töödelda," selgitas Eesti kosmosebüroo juht Madis Võõras "Vikerhommikule".

"Kaugseire puhul on oluline, et tekiksid aegread - kui oleks võimalik saada pilte Eestist näiteks iga 2-3 päeva tagant, siis saab jälgida muutusi. Selliste asjadega saavad meie ettevõtted suurepäraselt hakkama - üks tuntumaid neist on Regio, kes on teinud päris mitu kosmoseagentuuri projekti," tutvustas Võõras.

Tuleme maa peale tagasi

Teine valdkond, milles eestlased silma paistavad, on kosmoseaparatuur, mida satelliitidel kasutada. Näiteks Eesti ettevõte Skeleton on arendanud välja superkondensaatorid, mida saab kasutada satelliitidel.

"Skeletoni äri ei saa aga mitte kunagi baseeruda konsensaatorite tootmises satelliitidele, sest neid ei lähe palju vaja, aga need kondensaatorid sobivad suurepäraselt autodele, ja neid läheb juba palju vaja. Just sellega me tegelemegi kõige enam, et need arendused, mida Eesti ettevõtted teevad kosmoseagentuuri jaoks, leiaksid kasutamist maapealsetes lahendustes," rõhutas Võõras.

Võõrase kinnitusel on kosmosebüroo püüdnud ära kaardistada kõik Eesti ettevõtted, kes tegelevad sellise valdkonnaga, mis sobiks ESA-le, kuid iga nädal tekib mõni uus ja huvitav ikka juurde.

Väike lendav turundusprojekt

"Eesti on täis põnevaid ettevõtteid. Näiteks tudengisatelliidi EstCube'i ehitamise seltskonna baasil on tekkinud vähemalt 5 spin-off ettevõtet [tehnoloogiavaldkonna kõrvalfirma - toim.]. Praegu ehitatakse TTÜ-s oma satelliiti ja Tartu Ülikool jätkab. Teisest küljest tuleb tunnistada, et agentuuriga asjaajamine ei ole esmapilgul väga lihtne ja neid firmasid tuleb toetada ja aidata," möönis Võõras.

Ehkki tudengisatelliit võib panna kõrvalseisja õlgu kehitama, kinnitab Võõras, et turunduslik kasu kosmoseriigiks saamisest oli uskumatu.

"Iseenesest tundub see suhteliselt tagasihoidlik sündmus, sest neid riike, kellel on oma satelliidid orbiidil, on vist hetkel 44, aga turundusel on elus oluline roll, midagi pole parata. Eile räägiti mulle Tartus sellist juttu, et Tartu Ülikooli tuli üks tütarlaps oma isaga Alaskalt, kes oli internetist teada saanud, et Eestis on selline satelliitide ehitajate koolkond ja tema tahab ka seda õppida ja selles kaasa teha," kirjeldas Võõras.

Talendid tööle

Lisaks ettevõtetele võivad aga kosmoseagentuuri poole vaadata ka inimesed, kes selles valdkonnas tööd tahaksid teha: ESA värbab pidevalt uusi inimesi. Kuigi põhikohaga Saksamaal Kölnis asuvas agentuuris hetkel ühtki eestlast ei tööta, on neid seal stažeerimas käinud viis.

"Aga on võimalik ka kandideerida ning tingimused on seal sellised, et kes sinna tööle läheb, see sinna ka tööle jääb," vihjas Võõras headele võimalustele.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: