Rahvasaadik: Soomel ja Rootsil pole teineteise NATO-otsuste asjus vetoõigust
Rootsi juhtiv paremtsentristlik poliitik rõhutas, et Soomel ja Rootsil pole teineteise NATO-otsuste asjus vetoõigust.
Rootsis on juba pikemat aega räägitud, et kui NATO-ga liituda, siis tuleks seda teha koos Soomega. Sarnasele järeldusele jõuti ka reedel avalikustatud Soome välisministeeriumi poolt tellitud raportis.
Arutelu NATO-ga liitumise üle sai Rootsis hoo sisse sügisel, kui kõik paremtsentristlikud erakonnad teatasid, et toetavad alliansiga liitumist. Kohe tõstatus ka Soome küsimus. Näiteks Rootsi Keskpartei esimees Annie Lööf ütles erakonna seisukohta tutvustades, et Rootsi ja Soome peaksid koos liikmesust taotlema, vahendas Yle.
Mõõdukas Koalitsioonipartei aga nii otsest seost enam vajalikuks ei pea. Rahvasaadik Karin Enström peab küll oluliseks, et Rootsi ja Soome nimetatud küsimuses nõu peaksid, kuid otsuse peab kumbki riik siiski tegema iseseisvalt.
"Minu meelest ei peaks riikidel olema teiste otsuste suhtes vetoõigust. Oluline on rõhutada, et otsus oleks riiklik. See on tõenäoliselt oluline mõlema maa jaoks," rääkis ta. "Tähtis on, et ei kehtestataks tingimust, et Rootsi saab liituda NATO-ga vaid juhul, kui Soome liitub või vastupidi."
Enström oli eelmises valitsuses kaitseminister ning ka hetkel kuulub ta Rootsi kaitsepoliitika oluliste kujundajate hulka.
Tema hinnangul on Soome ja Rootsi vahel pikaajaline kaitsepoliitiline koostöö ning ka väljakutsed on sarnased. Samas on ta sarnasel seisukohal nagu Soome president Sauli Niinistö, kes varem ütles, et Soome ja Rootsi vahel pole mingit põhimõttelist saatuslikku sidet, mis mõlemad riigid automaatselt NATO-sse viiks.
Rootsis korraldataks NATO-ga liitumise teemal rahvahääletus. President Niinistö sõnul tuleks selline referendum korraldada Soomes (samas põhiseadus seda iseenesest ei nõua - Toim.). Seega võib juhtuda, et referendumite tulemused on erinevad ning see võiks saada ühisele liitumisele saatuslikuks.
Välispoliitika ekspert Hans Blix omakorda ütles, et ükski valitsus ei hakka korraldama rahvahääletust, kui pole selle lõplikus tulemuses kindel.
Hetkel on Rootsi rahva enamus endiselt NATO-ga liitumise vastu, samas on liitumise toetamine jätkuvalt tõusuteel. Kõige olulisem asjaolu on praegu see, et valitsust juhtivad sotsiaaldemokraadid on liitumise vastu ehk paremtsentristide pilk on suunatud eelkõige valimiste järgsesse aega. Arvamusküsitluste kohaselt on Mõõdukas Koalitsioonipartei populaarsuselt sotsiaaldemokraatidest ette läinud, kuid valimised toimuvad alles 2018. aasta septembris.
Toimetaja: Laur Viirand