Kehtivat põhikooli- ja gümnaasiumiseadust täiendatakse punktiga, mis ütleb: õpilase valduses ei või olla esemeid ja aineid, mis on keelatud või millega võib seada ohtu enda või teiste turvalisuse või mis on kohandatud vara rikkumiseks või hävitamiseks ning mille kaasaskandmine ei ole põhjendatud.

Mõjutusmeetmete loetelusse lisatakse säte, mis annab aluse võtta koolil hoiule ese või aine, mille enda juures hoidmine on õpilasele:

a) keelatud – nt tubakasaadused, alkohol, tulivõi külmrelvana käsitletavad esemed vmt;

b) enda või teiste turvalisust ohustavad esemed ja ained – nt söövitava toimega ained, pürotehnilised seadeldised, harpuunid, puhkpüssid, ragulkad, kadad, kaablid, juhtmed, teraskuulid, heiteterad, elektrikondensaatorid, puust ja muust materjalist valmistatud nuia, mõõgad, löömiseks mõeldud esemed, pipragaas ning

c) vara rikkumiseks või hävitamiseks kohandatud esemed ja ained, milleks võivad olla lõhutud klaas, žiletiterad, rauast vm materjalist lõikamiseks kohandatud esemed, saeketid ja –lehed.

Politseid ei pea tingimata ootama jääma

Keelatud esemete ja ainete äravõtmiseks on tulnud seni kasutada politsei abi. Nüüd antakse võimalus koolil see toiming ise ära teha, et katkestada keelatud eseme või aine omamisega kaasnev risk juba enne politsei saabumist.

Loetelu kaks järgmist esemete ja ainete gruppi - turvalisust ohustavad või lõhkumiseks ja hävitamiseks kohandatud esemed või ained - on seni olnud ebaselgelt reguleeritud, kuivõrd teised seadused ei sätesta nende keelatust, kuid samas kaasneb nende omamisega potentsiaalne oht.

Varasemalt on nende hoiulevõtmise eelduseks vaja olnud tuvastada, et õpilane neid esemeid või aineid kooli kodukorda eiravalt kasutab.

Seadusemuudatusega võimaldatakse need esemed võtta kooli hoiule ka siis, kui õpilane neid kaasas kannab, kuid ei ole neid koolis veel kasutanud ehk teisisõnu tagatakse võimalus sekkuda enne võimaliku ohu tekkimist.

Turvakontroll ja läbikompamine

Turvakontrollina käsitletakse õigust vaatlemise ja kompamisega õpilane ja temaga kaasas olevad esemed, näiteks üleriided, pinal, kott, taskud, või tema kasutuses oleva lauasahtel või kapp läbi vaadata. Seda võib teha vaid õpilasega samast soost täiskasvanu.

Kontrollimisel ei ole lubatud kasutada tehnilisi vahendeid, nagu metalliotsija või selleks ettevalmistuse saanud koera.

Turvakontrolliga ei või minna kaugemale, kui ainult õpilase seljas ja kaasas olevate riiete läbikatsumine.

Eelnõuga täpsustatakse ka hoiulevõetu korda. Kuna õpilasele keelatud eseme või aine omamine võib sõltuvalt õpilase vanusest olla süüteoks, siis jäetakse koolile võimalus kodukorras täpsustada, kas ja millistel juhtudel tagastatakse süüvõimeta õpilaselt avastatud keelatud esemed vanematele või politseile, kuid välistatakse võimalus, et need tagastatakse õpilasele.

Kui õpilane hakkab vastu?

Eelnõu seletuskirjas kirjeldatakse ka olukorda, kui õpilane ei allu korraldustele ning sellistel puhkudel on lubatud erandkorras kasutada vahetut sundi, kui ettepanek alluda turvakontrollile või ese vabatahtlikult loovutada ei anna tulemust.

Vahetu sunnina käsitletakse füüsilise jõu kasutamist, mis on proportsionaalne turvakontrolli või eseme läbivaatuse teostamiseks. Erivahendite kasutamine ei ole lubatud.

Füüsiliseks jõuks loetakse õpilase liigutuste või liikumise piiramist või hoiulevõtmist takistavale jõule vastujõu rakendamist nii kaua ja nii palju, kui see on vajalik keelatud või turvalisust ohustava või vara hävitamiseks kohandatud eseme või aine hoiulevõtmiseks.

Füüsilise jõu tugevus peab vastama õpilase eale, vastupanu intensiivsusele ja lahendatava olukorra ohtlikkusele. Kui õpilane nõustub vahetu sunni kasutamise käigus eseme või aine loovutama, tuleb füüsilise jõu kasutamine viivitamata lõpetada. Tahtlik valu tekitamine ei ole lubatud.

Mõju?

Ministeerium on eelnõu seletuskirjas püüdnud ka muudatuste mõju analüüsida ning märgib, et eeldatavasti ei ole ka praegu pelgalt seadusliku aluse puudumise tõttu jäetud õpilaste tervist ja elu ohustavad esemed õpilaste kasutusse, kui nende olemasolu on tuvastatud.

Seetõttu, vaatamata eelnõu olulisusele, pole ministeeriumi hinnangul alust arvata, et isikute käitumises erilisi muutusi toimuks, kuid Eestis ei ole vastavaid uuringuid läbi viidud, millele oleks võimalik antud juhul toetuda.

Soomes on uuringuid läbi viidud, mille tulemustest (valimis 15-16-aastased õpilased) on nähtunud, et 9% õpilastest on tunnistanud, et on kooli kaasa võtnud mõne relva; 15% samast sihtgrupist on tunnistanud kooli vara lõhkumist.

Koolide osas läbiviidud uuringutest nähtub, et relva või relvataolise esemega, sealhulgas külmrelvaga ähvardusi on esinenud 4% koolidest.

Eelnõu saadeti täna hommikul kooskõlastusringile, tagasisidet ministeeriumitelt oodatakse 3. juuniks. Pärast kooskõlastusringe peab eelnõu jõudma kõigepealt valitsusse ja sealt edasi juba parlamenti.