Tõsi, samasisulise eelnõu esitas parlamendile hiljuti Reformierakond, kuid seda ootab ees tõenäoliselt mahahääletamine, sest valitsus ootab, millal läbib kooskõlastuse haridusministeeriumi algne eelnõu.

Üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets ütles ERR-ile, et siseministeerium ja justiitsministeerium leidsid haridusministeeriumi esialgsest eelnõust mitmeid kitsaskohti, mistõttu käib siiani vaidlus, kust jookseb mõistlikkuse piir.

"Oleme intensiivselt ja pikka aega sise- ja justiitsministeeriumiga lahendusvariante arutanud. Kõik saavad aru, et õpetajatel peavad olema õigused, aga küsimus on, kus on mõistlik piir. Et ei tekiks seda ohtu, et kuskil keegi kuritarvitab neid õigusi. Teisest küljest ei taha õpetajad ja koolijuhid endale politsei õigusi," selgitas Laidmets.

Selge on asekantsleri sõnul see, et õpetajate õiguste teema tuleb mingil viisil seaduses reguleerida. "Lähiajal on lahendus tulemas, aga sellisel kujul, nagu see väga esialgne eelnõu oli, ei saanud edasi minna."

Laidmets lisas, et eelnõu algses versioonis oli palju juriidilisi küsimusi, näiteks see, mis hetkest ja mis tingimustel võib õpilast läbi otsida.

"Kui õpilase käitumine on selgelt ohtlik, siis kes ja mis piirides võib reageerida. Eeldame, et füüsilist lähenemist teisele persoonile ei ole vaja. Sellega tegelevad need inimesed, kes on selleks seatud - politseinikud või muud ametnikud," ütles asekantsler.

Laidmetsa sõnul soovib ministeerium jõuda lahenduseni, mille puhul keegi ei tunneks endale liigseid kohustusi saavat, kuid teisest küljest oleks turvalisus ja sekkumisvõimalus tagatud.

Eesmärk on, et kui keegi silmnähtavalt rikub korda või muutub ohtlikuks, ei peaks kohe politsei poole pöörduma, vaid saaks seaduse raames koolis olukorra lahendada.

Laidmets avaldas lootust, et kompromissini jõutakse lähinädalatel, siis saab eelnõu esitada valitsusele ja sealt edasi parlamendile.

Eelnõu esialgne versioon

2016. aastal valminud eelnõu esialgne versioon loetles üles esemed ja ained (tubakas, alkohol, žiletiterad, ragulkad jpm), mis ei tohi koolis õpilase valduse olla.

Toona plaanitud seadusemuudatus võimaldaks need esemed võtta kooli hoiule ka siis, kui õpilane neid kaasas kannab, kuid ei ole neid koolis veel kasutanud ehk teisisõnu tagatakse võimalus sekkuda enne võimaliku ohu tekkimist.

Turvakontrollina käsitles eelnõu õigust vaatlemise ja kompamisega õpilane ja temaga kaasas olevad esemed, näiteks üleriided, pinal, kott, taskud, või tema kasutuses oleva lauasahtel või kapp läbi vaadata.

Eelnõu kirjeldas ka olukorda, kui õpilane ei allu korraldustele, ning sellistel puhkudel nägi eelnõu ette võimaluse erandkorras kasutada vahetut sundi.