Saja aasta eest alustati Eestis põlevkivi kaevandamist ja Kukruse järgi sai see nimeks kukersiit. Saja aastaga on kaevandatud põlevkivi üle miljardi tonni. Sellest on toodetud elektrit, aetud õli, gaasi ja bensiini ning valmistatud mitmesuguseid keemiatooteid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kas tuleb kahesajas aastapäev, see sõltub väga palju meie enda tarkusest kui palju me suudame põlevkivitooteid, ennekõike õli viia kaasaja standarditele. Me peame tema väävlisisaldust oluliselt vähendama, selleks, et ta oleks laevakütusena konkurentsivõimeline ka pikemas perspektiivis," rõhutas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Kalev Kallemets.

Põlevkivitööstuse säilimiseks pole Kallemetsa sõnul mõistlik kahjumis olevat sektorit täiendavalt maksustada. Valitsus on tegelemas ka ülejäänud keskkonnatasude analüüsi ning ressursitasude paketi ettevalmistamisega, mis saaks tuua kaasa pikemaajalise stabiilsuse põlevkivitööstuse.

"Põlevkivi on olnud ja läbi aegade toetanud meie Eesti riigi tööstust, meie Eesti riigi igapäevaelu ja nii elektri baasil kui ka põlevkiviõli ja ka peenkeemiana, millega on tegelenud minevikus ka VKG. Olenevalt muidugi turusituatsioonist võib see kindlasti tagasi tulla ja anda võib-olla veel ka suuremat kasumit," arvas mäeseltsi juhatuse liige Margus Lokko.

Eesti mäetööstus ei ole üksnes põlevkivi ja ehitusmaterjalid. Juba aastakümneid on küsimuse all meie rikkus ja nuhtlus fosforiit.

"Täna on situatsioon selline, et meie teadmised nii töötlemise kui ka kekkonnamõjude kui ka majanduslikes küsimustes on selgelt puudulikud. Me peame mitu aastat veel tegema tõsiseid, põhjalikke uurimistöid ja siis me saame teha otsuseid, ka see on kasutatav, millistes mahtudes ja kas me saame seda teha keskkonnasõbralikult," rõhutas Kallemets.

Põlevkivitööstuse osakaal Eesti sisemajanduse kogutoodangust on viie protsendi ümber. Kaevandamiskõlblikku põlevkivi leidub Eestis veel üle miljardi tonni.