Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Ekspert: Rootsi peab Gotlandi saare kaitsmiseks rohkem tegema

Rootsi sõdurid õppusel.
Rootsi sõdurid õppusel. Autor/allikas: Kustjägarna/forsvarsmakten.se

Kuningliku sõjateaduste akadeemia liige, erukindralmajor Karlis Neretnieks tunnistas avalik-õiguslikule raadiojaamale antud intervjuus, et Rootsi ei suudaks ka pärast kavandatud uuendusi strateegilise tähtsusega Gotlandi saart välisriigi rünnaku eest kaitsta.

Rootsi valitsus eraldas möödunud aastal umbes miljard krooni (ligi 108 miljonit eurot), et taastada saarel külma sõja aegseid kaitserajatisi. Lisaks paigutatakse saarele 2018. aastaks alaliselt sadu sõdureid, vahendas The Local.

Omal ajal Gotlandi rügementi juhtinud Neretnieksi hinnangul jääb praegu tehtud otsustest aga väheks.

"Esiteks, nad ei suudaks kogu Gotlandi saart ikkagi kaitsta. Me räägime ainult ühest kohast - Visby lennujaamast või Slite sadamast või millestki taolisest," selgitas ta.

Seniste plaanide kohaselt ei paigutataks saarele suurtükke ega õhuväeüksusi, mis tähendab, et rünnaku korral tuleb need kohale tuua mandrilt, umbes 100 kilomeetri kauguselt.

"Sa võid kaitsta üht kindlat kohta lühemat või pikemat aega. Sellest aga ei piisa, et saarele lisavägesid tuua. Kogu sellises situatsioonis tehtav transport langeks rünnaku alla," rääkis Neretnieks.

Sotsiaaldemokraadist kaitseminister Peter Hultqvist kommenteeris, et ta ei välista Gotlandi kaitse tugevdamist ka rohkem, kui praegused plaanid ette näevad.

"See üksus, kui ta on moodustatud, oleks miski, mis suurendaks heidutust ja mis teeks olukorra potentsiaalse ründaja jaoks keerulisemaks. Ja see toob kaasa ka selle, et oleme Gotlandil paremini ettevalmistusi teinud. Seega ma arvan, et tegu on olulise investeeringuga," lausus minister.

"Kuid kas see on ka kõik, on veel vara öelda. Ma arvan, et see teema on väga suure tähelepanu all, kui me järgmine kord oma kaitsekulutusi Gotlandil hindama hakkame," lisas Hultqvist.

Ligi 60 000 elanikuga Gotlandi saar, mis on Läänemere piirkonda arvestades strateegiliselt olulisel kohal, on viimastel aastatel üha rohkem Rootsi riigikaitse valdkonnas kõneainet pakkunud. Gotlandil pole Rootsi maavägede üksusi olnud alates 2005. aastast, mil riik kaitsekulude kärpimise raames armee suurust vähendas. Väiksemat hulka inimjõudu ei soovitud enam killustada ning seega jäi mandrist eemal paiknev saar ilma sõduriteta.

Väidetavalt korraldas Venemaa eelmisel aastal sõjaväeõppuse, kus harjutati muuhulgas Läänemerel asuvate saarte hõivamist - õppuse legendis äramärkimist leidnud kohad meenutasid Gotlandi saart, Taanile kuuluvat Bornholmi saart ja Soomele kuuluvat Ahvenamaad. Õppusest võttis osa umbes 33 000 Vene sõdurit.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: