Galerii: Bangladeshi pantvangivõtjad tapsid 20 välismaalast ({{commentsTotal}})

{{1467449612000 | amCalendar}}

Bangladeshi pealinnas Dhakas kohvikut rünnanud islamistid tapsid 20 pantvangi võetud inimest, kõik nad olid välismaalased, ütles sõjaväe pressiesindaja laupäeval.

"Oleme leidnud 20 surnukeha. Suurem osa neist on teravate relvadega jõhkalt surnuks raiutud," ütles brigaadikindral Nayeem Ashfaq Chowdhury.

Piinati igaühte, kes koraani tsiteerida ei osanud.

Itaalia välisministeerium arvab, et kohvikus sai surma seitse itaallast ning Jaapani välisministeeriumil kahtlustab sama seitsme jaapanlase kohta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kõik 20 pantvangi, kes tapeti, olid välismaalased," ütles sõjaväe esindaja leitnant Shahab Uddin. "Suurem osa neist olid itaallased või jaapanlased."

Bangladeshi eriüksused tegid üle kümne tunni väldanud pantvangidraamale lõpu laupäeva hommikul ja päästsid 13 inimest.

"Kolm päästetut olid välismaalased - üks jaapanlane ja kaks srilankalast," ütles pressiesindaja.

Ametnikud on varem öelnud, et eriüksuse tormijooksus Gulshani linnaosa kohvikule tapeti kuus islamisti. Reedel hukkus tulevahetuses kaks politseinikku.

"Kaks inimest hakkasid õhku tulistama. Ma hüüdsin appi ja põgenesin ohutumasse kohta. Nad sulgesid kohviku värava, karjudes "Allahu akbar" ja avasid tule," kirjeldas pealtnägija.

"Mu maja on kohe kohviku kõrval. Kui ma tulin mošeest palvuselt, kuulsin ma kohvikust kostvat vaimulikku laulu. Mina ise ja ka mu naabrid üritasid vaadata, mis kohvikus toimub, aga terroristid tulistasid. Pärast seda läksime koju ja panime kõik uksed lukku. Mul on väikesed lapsed ja ma olen juhtunu pärast väga mures," rääkis kohviku naaber.

Pantvangikriisi korraldamise võttis omaks ISIS-ega tihedalt seotud islami-äärmuslaste rühmitus Amaq. Organisatsioon ise on uhkusega teatanud, et tappis 24 ja haavas 40 inimest.

Bangladeshi julgeolekujõud ei ole aga päris kindlad, et just Amaq terrorirünnaku korraldas. Nagu taoliste terrorirünnakute puhul ikka, võib mõni rühmitus kasutada seda enesereklaamiks, tegelikuks korraldajaks võib aga osutuda hoopis keegi teine.

Sedakorda kahtlustatakse ISIS-ega seotud Amaqi kõrval veel al-Qaedaga seotud Ansar al-Islami või teist ISIS-ega seotud terrorirühmitust Jamaat ul-Mujahideeni.

Terroriekspertide hinnangul ei olegi Bangladeshi terrorirühmitused tegelikult otse nimetatud terrorivõrgustikega seotud, kuid on hakanud vabatathlikult nende nimel tegutsema, mida võrgustikud hea meelega lubavad. 

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael

Allikas: BNS



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: