Autod hakkavad liiklusõnnetuse korral ise abi kutsuma ({{commentsTotal}})

Avarii.
Avarii. Autor/allikas: PPA

Alates järgmisest aastast saab häirekeskus teate liiklusõnnetusest ka siis, kui pealtnägijad või sõidukis viibivad inimesed ei ole ise võimelised valima numbrit 112.

Automaatne hädaabi teavitussüsteem ehk eCall, on teenus, mis aktiveeritakse õnnetuse korral käsitsi või automaatselt sõidukisiseste anduritega. Seega jõuab teade liiklusõnnetusest häirekeskusesse ka siis, kui pealtnägijad või kannatanud ise häirekeskusega ühendust võtta ei saa. Nii lihtsustab ja kiirendab eCall abi saatmist, vähendades seeläbi liikluses hukkunute ja vigastanute arvu, vahendavad ERR-i raadiouudised. Teenus saab olema kasutusel uutes autodes.

Viimase nelja aasta jooksul on Eestis liiklussurmade arv vähenenud 1,3%. Häirekeskuse peadirektori Janek Laeva sõnul aitab tulevikus just uutesse sõidukitesse paigaldatud riist- ja tarkvara ehk eCall-teenus liiklusõnnetusse sattunud inimesi veelgi efektiivsemalt päästa.

"See on sisse monteeritud ja anduritega varustatud. Kui juhtum aset leiab, siis sõiduk aktiveerib seadme ja seadme kaudu liiguvad andmed meile. Kui sõiduk satub avariisse, siis sõiduki juhist või salongis viibijatest sõltumata, saadab sõiduk häirekeskusele teate selle kohta, et on juhtum aset leidnud," seletas Laev.

Laeva sõnul sisaldaks teade näiteks seda, mitu inimest sõidukis viibis, millises suunas sõiduk liikus ja kus hetkel asub.

Laev rääkis, et kui sõiduk on teinud avarii ja juht ning kaasreisijad on sellises seisus, et ei ole võimelised isegi helistama, siis teade tuleb igal juhul kohale ja n-ö abiahelat saab aktiveerida palju kiiremini kui täna.

"See annab meile ka võimaluse salongis viibijatega ühendust võtta. Täpsustada üle, millised on vigastused, kas on vaja vabastamist, milliseid teenuseid me peame sinna korraldama," sõnas Laev.

Tegemist on üleeuroopalise teenusega, mis Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 2014. aasta otsusest lähtuvalt tuleb kohustuslikus korras kasutusele võtta kõikides liikmesriikides. Üleeuroopalikkus aitab Laeva sõnul kaasa ka välismaa numbrimärkidega õnnetusse sattunud autode kiiremale avastamisele.

"Kui on õnnetus välisriigis või välismaalasel Eestis, siis asukoha selgeks tegemine ei ole alati kõige lihtsam, eriti sellistel juhtudel kui autojuht ja salongis olijad saavad sel määral viga, et ise suhelda ei suuda ja pealtnägijaid ei ole," lausus ta.

Seda, kas ka järelturul olevad autod vajalike anduritega varustatud saavad, Laev täna veel öelda ei oska. Eestis tuleb teenus kasutusele võtta alates 1. oktoobrist, 2017. aastast.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Pandad jõudsid Hiinast Soome.

Fotod: Hiinast jõudis Soome kaks pandat

Hiinast teele asunud kaks hiidpandat maandusid tuisuses Helsingi Vantaa lennujaamas, kust jätkavad oma teekonda Ähtäri loomaaeda. Kaks pandat – Hua Bao and Jin Baobao – toodi Hiinast Soome kahe riigi vahelise 15-aastase teadusprojekti jaoks.

MUUTUV MEEDIAÄRI
UUDISED
Hannes Udde

Mida tasub teada 2017. aasta tulude deklareerimisel?

Alates 15. veebruarist saab esitada tuludeklaratsiooni 2017. aasta kohta. Maksu- ja tolliameti (MTA) teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde tõi esile kõige olulisemad muudatused võrreldes eelmise korraga.

tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: