Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Martin Kukk lahkub riigikogust ({{commentsTotal}})

{{1467784380000 | amCalendar}}

Reformierakonna endine peasekretär ja erakonna parlamendifraktsiooni aseesimees Martin Kukk lahkub riigikogust ja alustab sügisel erasektoris kommunikatsiooniga tegeleva ettevõtte käivitamist.

“Vedasin mitu perioodi peasekretärina erakonna tiimi, mis on minu hinnangul vaieldamatult Eesti parim - oleme parlamendivalimised võitnud viimasel kolmel korral - ning ühel hetkel tundsin, et tahaksin proovida ka mõnes teises valdkonnas end realiseerida,” ütles Kukk teisipäeval rahvusringhäälingule antud usutluses. 

“Olen oma iseloomult protsesside käivitaja ning mulle meeldib pigem täitevametiga kaasnev töö iseloom. Noore inimesena näen endal võimalusi tõusta parimate hulka ka mõnes teises eluvaldkonnas,” lisas ta. 

Kukk ütles, et jääb küll Reformierakonna liikmeks, kuid lahkub aktiivsest poliitikast ning ei osale edaspidi poliitilistes otsustusprotsessides.

Järgnevad Martin Kuke vastused rahvusringhäälingu küsimustele.

- Mihkel Raud lahkus äsja riigikogust, kuna tundis, et ajakirjanikuna on tal võimalik rohkem ära teha. Kuidas hindate riigikogu üksiku liikme mõjukust ja võimalusi midagi olulist saavutada?

Millegi lõhkumiseks tihtilugu piisab mõnest üksikust, aga poliitikas saavutavad mõju ja tulemusi need, kes suudavad ehitada liite. Näiteks tänane parlamendi esimees Eiki Nestor on üks mõjukamaid saadikuid mitte seetõttu, et ta esindab parasjagu mõnd populaarset ühiskondliku liikumist, vaid sest ta on osalenud pikaajaliselt Eesti juhtimisel sildade ehitajana, mitte nende lõhkujana.  

Aga üldiselt ma võtan mütsi maha kõigi ees, kes on otsustanud Eesti riiki teenida. Mugav on eemaltvaatajal kritiseerida, aga tegelikult ei ole riigiametnike töö tihtipeale lihtne ning aitäh üldiselt öeldakse harva.   

- Kas riigikogust lahkumine tähendab erakonna ja poliitikaga lõpparvet?

Ma lahkun parlamendist, aktiivsest poliitikast ning ei osale edaspidi poliitilistes otsustusprotsessides. Erakonna liikmeks jään kindlasti edasi ning ilmselt löön Tallinna piirkonna liikmena ühes teiste vabatahtlikega kaasa erakonna tegemistes ka tulevikus.

- Millega kavatsete edaspidi tegelema hakata?

Sügisest kavatsen osaleda eraettevõtte käivitamisel kommunikatsiooni valdkonnas. Seni kuni ma pole ühtegi konkreetset lepingut allkirjastanud, on sellest vara rääkida. 

- Olete Reformierakonna auesimehe Siim Kallase presidendikampaania juht ja endine peasekretär. Kas teie riigikogust lahkumisest võib välja lugeda hinnangut Reformierakonnale või erakonna praegusele seisule?

Minu hinnangul on Reformierakond nagu Saksamaa jalgpallikoondis – eelmisel turniiril saavutati maksimum ning meeskond on endiselt heas hoos. Lahkun heatujuliselt ning usun, et Reformierakonnal läheb hästi ka järgnevatel “turniiridel”.

- Kas jätkate Siim Kallase kampaania juhina?

Siim Kallase tegemistele aitan kaasa nii palju kui suudan ka tulevikus.

- Millised on Siim Kallase võimalused Reformierakonna presidendikandidaadiks saada? Miks toetab erakonna esimees Taavi Rõivas üsna selgelt pigem erakonda mittekuuluvat Marina Kaljuranda? 

Siimu presidendiks saamine sõltub kõige enam sellest, kas teised erakonnad lisaks Reformierakonnale on valmis teda presidendi ametisse toetama. 

Taavi Rõivas on öelnud, et toetab kandidaati, kes saab vajaliku teiste erakondade toetuse parlamendis. Minu arvates peaks erakond toetama presidendikandidaadina Kallast.

Martin Kuke avaldus riigikogust lahkumise kohta:

“Olen otsustanud lahkuda riigikogust ja aktiivsest poliitikast, sest soovin ennast proovile panna erasektoris. Esitan avalduse mandaadist loobumiseks riigikogu juhatusele sel nädalal.  

Põhjus on lihtsustatult see, et näen endal uusi ja huvitavaid väljakutseid eraettevõtluses ja seetõttu ei pea võimalikuks muu töö kõrvalt parlamendi liikme rolli täita – mitut asja korraga hästi teha on keeruline. 

Viimased kaheksa aastat poliitilises tegevuses on pakkunud mulle hindamatu kogemuse ning Eesti parima meeskonnaga on meil õnnestunud nii mõndagi. Olen tänulik, et olen saanud anda oma panuse - erakonna liikmena, peasekretärina, parlamendisaadikuna – Eestis enim valitsusvastutust kandnud erakonna arendamisel. Vaieldamatult on tänane Eesti Reformierakonna nägu ning tunnen selle üle siirast heameelt.” 

Toimetaja: Anvar Samost



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: