Euroopa Komisjon: Eesti peab 2030. aastaks heitmeid vähendama 13 protsenti ({{commentsTotal}})

Väo koostootmisjaam Postimees/Scanpix
Väo koostootmisjaam Postimees/Scanpix

Euroopa Komisjon seadis kolmapäeval liikmesriikidele iga-aastased heitmete vähendamise eesmärgid, Eesti peab aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heitmeid vähendama 2005. aasta tasemega võrreldes 13 protsenti.

Komisjon esitas kolmapäeval meetmepaketi, mille eesmärk on kiirendada kõigis sektorites Euroopa üleminekut vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele. See sisaldab iga-aastaseid siduvaid kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärke, mida liikmesriigid peavad aastatel 2021–2030 täitma transpordi-, hoonehaldus-, põllumajandus-, jäätme-, maakasutus- ja metsandussektoris, teatas Komisjon.

Euroopa Liidus tervikuna tuleks nendes sektorites aastaks 2030 heitkoguseid vähendada 30 protsenti võrreldes 2005. aasta tasemega.

Eestile on seatud eesmärgiks vähendada heitkoguseid 13 protsenti.

Kõige rohkem ehk 40 protsenti peavad heitkoguseid vähendama Luksemburg ja Rootsi.

Koos eelmisel aastal tehtud ettepanekuga tööstus- ja elektrisektorit hõlmava Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) läbivaatamise kohta toetavad tänased kliimaalased seadusandlikud ettepanekud Euroopa üleminekut vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele ja aitavad täita kohustusi, mille Euroopa Liidu liikmesriigid võtsid Pariisi kliimakokkuleppega, teatas Komisjon.

Allikas: BNS



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: