Eesistumise nihkumise tõttu tuleb Eestil oma tegevus lühemale ajale ära mahutada ({{commentsTotal}})

Eesti pool aastat varasem Euroopa Liidu eesistumine tähendab, et Brüsselisse tuleb lisainimesi saata oluliselt varem ning kiiremini peab edasi liikuma ka koolitusprogrammiga. Samuti üritatatakse uue ajakava osas jõuda kokkuleppele kultuurikatlaga, kus peaksid toimuma eesistumisega seotud kõrgetasemelised üritused.

Eesti Euroopa Liidu eesistumise uus ajakava on juba valmis ning tõenäoliselt kinnitatakse see järgmise nädala alguses eesistumiskomisjonis ära, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Esimene ja teine poolaasta Euroopa Liidu tegevustes ei ole päris sarnased, nii et nii mõningate suuremate ürituste kui ka väiksemate ürituste puhul on muudatused ja kindlasti tuleb arvestada asjaoluga, et teise poolaasta eesitumine on ajaliselt lühem selles mõttes, et august on Brüsseli-vaba kuu Euroopa Liidus ja aasta lõpeb ka varem, nii et me peame kogu oma tegevuse mahutama lühemale ajale," selgitas riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Piret Lilleväli.

Tema sõnul tuleb eelkõige nüüd kiiresti edasi liikuda kahel suunal: valmistada ette Eestis toimuvaid üritusi ning eesistumisega seotud inimesi.

Kui praegu töötab Brüsselis Eesti alalises esinduses umbes sada inimest, siis eesistumise ajal peaks see number olema poole suurem. 50 lisainimest pidi esialgu Brüsselisse minema jaanuaris, kuid nüüd tuleb nad sinna saata juba sügisel. Samuti tuleb kiiremini edasi liikuda koolitusprogrammiga.

"Koolitusgruppe on palju, ametnikke, kes sellega seotud on, on päris palju. Kokku on meeskonnas 1300 inimest, kui me arvestame nii sisuinimesi kui toetavaid valdkondi. Koolitusi on palju. Need lihtsalt toimuvad tihedamini ja koolitajad on need, kes saavad kõige suurema koormuse," rääkis Euroopa Liidu eesistumise personalijuht Kristi Täht.

Eesistumisega seotud ligi paarisajast üritusest peaks vähemalt kakskümmend kõrgetasemelist sündmust toimuma kultuurikatlas. Eesistumise logistikajuhi Toomas Tirsi sõnul hoiatati kultuurikatelt juba varem, et üritused võivad nihkuda pool aastat varasemaks.

"Me loodame jõuda kokkuleppele, et me saame ikkagi vastavalt ajakavale üritused kõik korraga või ühes kohas ära tehtud, et me ei pea eraldi kuskile mujale minema," ütles Tirs, kuid tõdes, et väga palju varuvariante ei ole.

Eesti on eesistumiskuludeks planeerinud 76 miljonit eurot, mis pidi jagunema kolme aasta peale. 2018. aastaks oli planeeritud 40 miljonit eurot. Rahandusminister Sven Sester ütles eelmisel nädalal, et sügisel tuleb riigieelarve kokkupanekul arvestada, millised kulud tuua 2018. aastast 2017. aastasse.

Toimetaja: Merili Nael



PIKK INTERVJUU
Mart Helme

Mart Helme: EKRE on valmis valitsusse minema

Alljärgnev ei ole nõrganärvilistele. Populaarsuselt kolmanda parlamendierakonna, EKRE esimees Mart Helme annab tihedate valangutega sõnatuld ja tundub, et tema padrunilint ei saa kunagi tühjaks. Ajakirjanik Toomas Sildam küsib, kuulab ja üritab aegajalt vaielda.

"Foorum".

Krista Aru "Foorumis": Reinsalu vabandus on pealesunnitud

Vabaerakonna liige Krista Aru ütles ETV saates "Foorum", et justiitsminister Urmas Reinsalu ei suuda tunnistada, et ta on eksinud. Aru hinnangul oli Reinsalu vabandus oma sõnakasutuse pärast pealesunnitud. Teisipäevane "Foorum" küsis, kas õhus on valitsuskriis?

uudised
Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: