Piirissaarel hävis taas tules kaks maja, päästjate kohalejõudmiseks kulus ligi kaks tundi ({{commentsTotal}})

{{1469937482000 | amCalendar}}

Ööl vastu pühapäeva hävis Piirissaarel Piiri külas puhkenud põlengus kaks eluhoonet, kolmas maja sai tulekahjustusi.

Tulekahju Piirissaarel Piiri külas puhkes eile õhtul kella üheteistkümne ajal. Esialgsetel andmetel mopeedi akulaadijast alguse saanud põleng levis kiiresti ning kandus peagi kõrvalmajale, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Majas, kus põleng alguse sai, elas vanem naine, kes pääses hoonest vigastusteta. Teises tules hävinud majas inimesi ei elanud. Põlengu ajal toimus ka kaks gaasiballooni plahvatust.

"Kohalikud inimesed ütlesid, et mingil hetkel käis ka tugev plahvatus. Ja siit ühest elumajast on välja toodud neli gaasiballooni. Üks plahvatus oli jah tugev," rääkis päästetööde juht, Räpina päästekomando meeskonnavanem Urmet Laar.

Enne päästemeeskondade jõudmist alustasid kustutustöödega vabatahtlikud, naabrid ja ka teised saarel viibinud inimesed. Esimesed kutselised päästjad jõudsid mandrilt kohale üks tund ja 40 minutit pärast põlengu puhkemist.

Päästetööde juht Urmet Laar märkis, et sündmusele reageeris veel Põlva ja Tartu meeskond ja Tartu operatiivkorrapidaja. "Sündmuse arenedes põles ka juba teine elumaja ja kolmas elumaja oli saanud tule kahjustusi. Kui Räpina ja Põlva meeskonnad kohale jõudsid, oli kaks elumaja hävinud."

Neli inimest vajas esmaabi põlengu suitsust tingitud halva enesetunde tõttu. Ühel päästjal sai tööde käigus vigastada kulm, mis vajas õmblemist.

Kohalike sõnul oli võrreldes maikuus toimunud põlenguga tulekahju kustutamiseks paremad tingimused, Seekord ei puhunud tugevat tuult ning saarel oli palju inimesi, kes aitasid kustutustöödel.

Küll aga tundsid kohalikud muret, mis võinuks juhtuda siis, kui põleng oleks toimunud mõnel tööpäeval.

Paljud vabatahtlikud päästjad on nädala sees mandril, mistõttu päästevõimekus neil päevil on rahuldav. Samuti tundsid kohalikud muret päästeautode korrashoiu üle.

Kustutustööde käigus riknes ühe auto mootor, teisel puudus aga vajalik kraan, et kustutusvett autosse pumbata. Seega saanuks kohalike sõnul tulekahjule oluliselt varem piir panna.

Tulekahju kustutati varahommikuks. Taastati ka elektriühendus, mis põlengu tõttu paariks tunniks katkes.

Toimetaja: Priit Luts



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: