Päästeamet kontrollib lähiajal üle Piirissaare vabatahtlike päästetehnika ({{commentsTotal}})

{{1470066077000 | amCalendar}}

Ööl vastu pühapäeva hävis Piirissaarel Piiri külas puhkenud põlengus kaks eluhoonet, kolmas maja sai tulekahjustusi. Väikesaarte tuleohutuse tagamisel keskendub päästeamet eelkõige ennetustööle ja viib läbi tuleohutusteemalisi nõustamisi, sest näiteks uute päästeautode soetamiseks raha pole.

Lähima kahe kuu jooksul kontrollib päästeamet üle Piirissaare vabatahtlike päästetehnika, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Piirissaarel on kaks päästeautot, üks autodest on ligi 50 aastat vana ja on päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi sõnul nii korras kui üks 50 aastat vana auto olla saab.

"Polnud täielikus töökorras, oli võimeline vedama kustutustehnikat, aga ei olnud võimeline vedama vett. Vee andmisega tulekahjul probleeme polnud, teine päästeauto andis vett. Need autod viibivad märksa rohkem hoolduses ja remondis kui peaks - see on see, milleks me täna võimelised oleme. Meil pole võimekust uutele autodele," selgitas Suurkivi.

Kaks kolmandikku Piirissaare elanikest on koolitatud vabatahtlikeks päästjateks.

Kutselist komandot Piirissaarele või teistele väikesaartele pole võimalik rajada rahalistel põhjustel, selleks tuleks sulgeda mandril mõni komando, mis aga poleks praktiliselt otstarbekas, sest kui väikesaartel on keskmiselt 2-3 väljakutset aastas, siis mandril on väiksematel komandodel väljakutseid 100 ringis, rääkis Suurkivi.

"Väikesaarel pole võimalik leida 17 meest, kellega selline komando rajada," lisas ta.

Kaks suurt tuleohutusalast probleemi, mis iseloomustavad põhiliselt Eestis toimuvaid tulekahjusid, on probleemid kütte- ja elektriseadmetega. Spekulatsioonile, et Piirissaare tulekahju põhjustas mopeediaku, kinnitust pole leitud.

Päästetöödel osalenu: tehnikaga oli probleeme

"Aktuaalse kaameraga" võttis ühendust laupäeva öösel Piirissaarel puhkusel olnud ja koos sõpradega tulekahju kustutamisel osalenud Kristjan Kolde, kelle väitel ei vasta täielikult tõele info, et tehnika ja veevarustusega tol ööl probleeme polnud.

Samuti on ta kindel, et parema tehnika korral saanuks tulele kiiremini piiri panna.

Toimetaja: Laur Viirand



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: