„Avalikkuses levivate seisukohtade põhjal võib jääda mulje, et eestlased suhtuvad kanepi tarvitamisse leebelt ning pooldavad vahel selle legaliseerimist. Tegelikkuses see nii ei ole,“ märkis Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson, viidates Turu-Uuringute AS-i läbiviidud küsitlusele.

„Kanepi tarvitamist mõnuainena ei pea õigustatuks 93 protsenti ning legaliseerimist 87 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Seega on kanepi legaliseerimise arutelu ühiskonnas esile kerkinud ainult väikese, kuid hääleka grupi initsiatiivil, samas enamuse eestimaalaste hinnangul ei peaks see küsimus üldse päevakorras olema,“ rääkis Art Johanson.

Vastuseis kanepi tarvitamisele ja legaliseerimisele on tugev kõigis vanuse-, haridus-, sissetuleku- ja muudes gruppides. Mõnevõrra liberaalsemad antud küsimustes on kõige nooremad vastajad vanuses 18-24 aastat, kuid ka nende seas on kanepi legaliseerimise vastaseid 77 protsenti ehk märkimisväärne enamus.

Vene keelt kõnelevatest vastanust on kanepi legaliseerimisele vastu koguni 97 protsenti ning eesti keelt kõnelevatest vastanutest 86 protsenti. „Venelaste peaaegu absoluutne vastuseis võib tuleneda nende üleüldisest konservatiivsemast väärtussüsteemist, samuti võib seda põhjustada vahetum kogemus narkomaania ja selle väga negatiivsete tagajärgedega,“ ütles Art Johanson.

Tähelepanuväärne on ka naissoost vastajate oluliselt tugevam vastuseis kanepi tarvitamisele. Naiste seas valitseb praktiliselt üksmeelne vastuseis kanepi tarvitamisele mõnuainena. 98 protsenti naistest on selle vastu, meestest aga 87 protsenti. Kanepi legaliseerimise vastu on 93 protsenti naistest ja 80 protsenti meestest.

Mõnevõrra soosivamad on hinnangud kanepi tarvitamise suhtes ravi eesmärgil. Üldiselt leiab 62 protsenti vastajatest, et kanep ravimina võiks olla lubatud ning selles küsimuses on pooldajatel mõningane ülekaal peaaegu kõikides sotsiaalsetes gruppides.

Uuringu viis läbi Turu-Uuringute AS ning kokku vastas küsimustele 795 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.