Tulevikumaailm: sünteesitud inimene ja kolooniad Marsil ({{commentsTotal}})

Arvamusfestivali teadusalal arutlesid teadlased, kas sünteetiline bioloogia hävitab või päästab inimkonna. Katseklaasis loodud inimene ja sea organismis kasvatatud maks ehk sünteetilise bioloogia tulevik panid mitmeid kuulajaid pead vangutama.

Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Mart Loogi teemat avav mõte pani mitmeid kuulajaid kulme kergitama. „DNA sünteesi hind on viimastel aastatel palju kukkunud ja see on pannud käima uued eesmärgid. Näiteks 10 aasta jooksul võiks sünteesida inimese genoom ja sünteesida inimene, kel pole bioloogilisi vanemaid.“


Futuroloogid ennustavad, et tehnoloogia ja sünteetilise bioloogia areng võimaldab kahe põlvkonna jooksul viia uue inimliigi tekkeni, mis programmeerib ümber iseennast ja keskkonda. „On viimane aeg seda teadustada,“ lisas Loog.


Ärevate kahinate rahustamiseks jätkas Edinburghi ülikooli järeldoktor Kersti Jääger sünteetilise bioloogia vajalikkust tutvustades. „Praegu on suur puudujääk organidoonorite osas. Tüvirakumaailmas saaks puuduolevaid organeid teistes loomades kasvatada. Näiteks sea arengu varajases staadiumis viiakse sellesse inimese geene ja seas hakkab kasvama inimese maks.“


Tartu ülikooli vanemteadur Viljar Jaks lisas: „Sünteetiline bioloogia pakub erinevaid organite loomise võimalusi. See on tõesti võimalik, et asetades arenevasse embrüosse inimese enda rakke, siis teatud geenimanipulatsioonide tulemusel hakkab organism tootma seda organit, mida me tahame.“


Sünteetilist bioloogiat saab panna inimkonna kasuks tööle lisaks organite kasvatamisele ka ehitusmaterjalide sünteesimisel, mis elavad ja võtavad keskkonnast vastu signaale ja reageerivad neile. Mart Loog lisas, et näiteks palmiõli sünteetilisel tootmisel saaks säilitada vihmametsi, mida massiliselt raiutakse palmiistanduste loomiseks.

„Võiksime disainida inimese, kel ei teki 1000 aasta jooksul vähki ja kõrvaldame geenid, mis tekitavad haiguseid. See on esimene eesmärk!“
Teadlased usuvad, et tulevikus on võimalik ka kodudes vajalikke organeid printida. „Mina ei näe probleemi,“ sõnas Viljar Jaks. „Peate leidma failid, peab olema raha, et osta kemikaale, millega rakke kasvatada ja kui kodus on piisavalt steriilne nurk, siis mina ei näe selles [organi printimises - toim] probleemi!“


Publikust kerkis küsimus, mis saab inimkonnast, kes ei jää haigeks, keda teenivad ideaalsed ja täiuslikud organismid ning kes paljunevad massiliselt. „Meil on sellele lahendus. Sünteetilise bioloogia eesmärk on ka astrobioloogia. Loome Marsile kolooniad!“ sõnas Mart Loog.



uudised
Mart Normet.

Mart Normet lahkub Eesti Laulust

Eesti laulu produtsent Mart Normet teatas saates "Hommik Anuga", et paneb oma ameti maha ja tänavune Eesti Laul ning Eurovisiooni lauluvõistlus jäävad tema jaoks viimasteks. Normet selgitas oma otsust sooviga anda iseendale ja ka Eesti Laulule võimalus arengus edasi liikuda.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: