Riigiametid "maalekolimisega" kaasa minema ei kipu
Rahandusministeeriumis koostatud riigiülesannete analüüs osutab, milliseid avaliku sektori töökohti kannataks Tallinnast välja viia, et ka muudes piirkondades oleks kõrgharidusega inimestel võimalik elada ja erialast tööd teha. Nimekirja sattunud riigiametid aga ei pea täiendavate töökohtade pealinnast väljaviimist valdavalt võimalikuks.
Tõenäoliselt juba järgmisel nädalal on oodata valitsuse kabinetiistungile arutelu, kus otsustatakse, kas võtta vastu strateegiline suund keskvalitsuse töökohtade pealinnast väljaviimiseks. Arutelu aluseks on riigiülesannete analüüs, mis kaardistab riigiametid, mille osasid või kõiki töökohti peab analüüsitoimkond võimalikuks Tallinnast väljapoole viia.
Plaani kohaselt ei tohiks keskvalitsuse töökohtade osakaal edaspidi ületada praegust, 45-protsendist taset ning uute töötajate värbamisel tuleks eelistada asukohti väljaspool pealinna.
Kõik Tallinnas asuvad ministeeriumid on teatanud, et ei pea võimalikuks pealinnast välja kolida, ent on välja pakkunud hulga riigiasutusi, kes nende arvates võiks osaliselt või täielikult oma töökohad pealinnast välja viia.
Rahvusringhääling sai kommentaarid 32 nimekirjas olevast asutusest kümmekonnalt, kellest enamik ei näe võimalust täiendavalt töökohti Tallinnast välja viia. Veelgi enam, neile polnud keegi seda esmast analüüsi ka tutvustanud, seega tuli riigihalduse kolimisettepanekute kava neile üllatusena.
Muinsuskaitseamet: kas kolimine oleks otstarbekas?
Muinsuskaitseameti inspektorid töötavad juba praegu kõigis maakondades. Amalüüsidokumendis aga tehakse ettepanek: "Ka muinsuskaitsetöö korraldamist, kultuurimälestiste riikliku registri pidamist ning kultuuriväärtuste väljaveotaotluste läbivaatamist ja lubade väljastamist peaks teatud mahus olema võimalik teostada pealinnast väljaspool."
Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie leiab, et see ettepanek pole asjatundlik. "Samad maakonnainspektorid juba korraldavadki muinsuskaitsetööd maakondades ja täidavad oma maakonna kohta käivaid andmeid registris. Eraldi väljaveolubadega töötavaid inimesi ei ole, see on kunstimälestiste peainspektori töö. Enamasti väljastame neid Tallinnas asuvatele antiigikaupmeestele, üldjuhul eeldab väljaveo loa andmine ka eseme füüsiliselt nägemist. Nende transport Valka või Saaremaale on muidugi korraldatav, kuid kas ka loa taotlejale säästlik? Tänane töö on korraldatud mõistlikult ja otstarbekuse alusel - kodanikule lähimas punktis. Geograafilised ümberkorraldused tähendaks, et mitte asumine Tallinnas on olulisem argument, kui mõistlik töökorraldus."
Raie kinnitas, et nende arvamust töötajate pealinnast väljakolimise kohta pole küsitud, samuti pole nad seda omavahel arutanud.
"Personali valides lähtume ikka inimese valdkondlikust pädevusest ja sobivusest ametikohale. Need ettepanekud on teoreetilist laadi. Loomulikult on elu ka väljaspool Tallinna ja muidugi on kontoritööd võimalik teha üle Eesti, aga kas see ka otstarbekas on?" küsis ta.
Patendiamet: ilma kadudeta seda teha ei saaks
Patendiameti kohta seisab analüüsis järgmine ettepanek: "Kõik töötajad on Tallinnas. Tööstusomandi esemetele õiguskaitse andmine, avalikkuse teavitamine, õigusaktide ja strateegiate väljatöötamisel osalemine, projektide ettevalmistamine ja läbiviimine ning rahvusvahelises koostöös osalemine peaks olema võimalik väljaspool Tallinnat. Samas eeldab see erinevate spetsiifiliste valdkondlike ekspertide olemasolu, mille osas suudab ehk alternatiivi pakkuda Tartu."
"Meie eksperdid on kõik tehnikaülikooli taustaga, mis teeb kolimise suhteliselt keeruliseks,” teatas patendiameti peadirektor Margus Viher. "Ma ei ole väga optimistlik. Meie eksperdi väljaõpe kestab kuni kolm aastat ja mõõnaperiood tuleb valus.”
Riigikontroll: see on asendustegevus
Riigihalduse ametnikud tõdevad oma analüüsis, et kõik riigikontrolli töötajad asuvad Tallinnas, kuid leiavad, et audiitorid võiksid töötada ka väljaspool pealinna. Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Toomas Mattson seda vajalikuks ega võimalikuks ei pea.
"Riigikontroll on just kuu aega tagasi kolinud spetsiaalselt põhiseadusliku institutsiooni tarvis renoveeritud muinsusväärtusega väärikasse hoonesse Tallinnas Toompeal, mida on pidanud sobivaks riigikogu ja Vabariigi Valitsus, kes on riigikontrolli info peamised tarbijad. Vastavalt töisele vajadusele ja võimalustele kasutavad väljaspool Tallinna elavad riigikontrolli töötajad juba praegu kaugtöö võimalust. Riigikontrolli koosseisu suurendamine harukontorite moodustamiseks väljaspool Tallinna ega muud asendustegevused ei ole otstarbekad," leidis Mattson.
Õiguskantsleri kantselei: peame tegema koostööd teiste asutustega
Riigihalduse analüüsis leitakse, et kontrolltegevusi saaks õiguskantsleri kantselei teha ka väljaspool pealinna. Seevastu kantselei kommunikatsioonijuht Janek Luts ütles, et põhiseaduslike institutsioonide roll, pädevus ja ülesanded seavad oma eeldused asukohale, et tagada koostoime teiste institutsioonide ja asutustega. "Sellist plaani ei ole õiguskantsleriga arutatud," kinnitas ta.
SA Innove: me ei ole seda teemat analüüsinud
SA Innove on juba praegu esindatud kõigis maakondades - Rajaleidja keskustes antakse koolinoortele karjäärinõu.
"Ka elukestva õppe arendustegevuste keskne koordineerimine ning vastavate programmide ja projektide rakendamine ning Euroopa Liidu struktuuritoetuste sihipärane ja efektiivne vahendamine peaks olema võimalik väljaspool Tallinnat," pakub analüüsis välja.
"Kui analüüsija on jõudnud järeldusele, et "peaks olema võimalik", siis on tegemist tema arvamusega. Meie sellist analüüsi täna teinud ei ole, samuti ei ole näinud ühtegi sellekohast analüüsi. Meie asutusega seda plaani arutatud ei ole," teatas SA Innove kommunikatisooniüksuse juht Anneli Aab. "Kui riigireformiga seoses võetakse vastu konkreetsed otsused, siis saab ka edasi mõelda ja arutada." Tema kinnitusel on nende senine praktika maakondlike esindustega suhtlemisel olnud hea, näiteks koosolekuid peetakse sageli Skype'i vahendusel.
EKI: igapäevased koostööpartnerid on Tallinnas
Eesti keele instituudil (EKI) muist töökohti juba asub Tartus. Riigihalduse meeskond soovitab EKI-le järgmist: "Sõnaraamatute koostamise, keelenõuande ja e-teenuste väljatöötamise ülesandeid peaks olema võimalik täita ka mõnes muus linnas. Samas töötab asutuses palju filolooge, kelle leidmine igas maakonnakeskuses ei pruugi olla lihtne, ent nt Tartus võiks see olla võimalik."
EKI direktor Tõnu Tender nõustus, et keelenõu andmine ja sõnaraamatute koostamine on tõepoolest tegevused, mida saaks igalt poolt teha. Samas aga on Tallinnas institutsioonid, kellega igapäevast koostööd tehakse, seega enamike töökohtade puhul kolimine kõne alla ei tuleks.
Tender möönab, et see on osalt ka mõtteharjutuse küsimus - pole lihtsalt harjumust mõelda, et töökoht võiks ka mujal asuda. "Veerandi [töökohtadest] ehk punnitab ära," võttis ta kokku. "Esmalt tuleb üle vaadata inimese pädevused, kas neid on mujalt võtta. Kui on pädevustelt võrdne kandidaat, siis miks mitte."
Konkurentsiamet: kui juba kolida, siis kogu täiega
Konkurentsiametil asuvad kõik töökohad pealinnas. Ehkki riigihalduse analüüs soovitab nii mõnegi funktsiooni pealinnast väljaviimist, leiab ameti peadirektor Märt Ots, et nii väikest asutust tükeldama hakata pole otstarbekas.
"Konkurentsiamet on suhteliselt väike asutus - kokku 45 töökohta. Kui tehakse otsus asutuse Tallinnast välja kolimiseks, siis oleks mõttekas juba kogu asutus pealinnast välja kolida. Osakondade moodustamine erinevates linnades ei ole väikese asutuse puhul otstarbekas," põhjendas Ots. "Ei ole konkreetse asukoha peale mõelnud, meil ei ole täna vabu töökohti ja kuna üldine suund on pigem töökohtade vähendamisele, siis ei ole lähiajal kavas ka uusi töötajaid juurde võtta."
Veterinaar- ja toiduamet: hetkel täiendavaks väljakolimiseks vajaduste ei näe
Veterinaar- ja toiduameti töötajaskonnast asub juba praegu 2/3 pealinnast väljaspool. Riigiülesannete analüüsis soovitatakse ka peakontor Tallinnast mujale kolida.
"Antud ettepanekut on veel vara kommenteerida. Kõigepealt peaksime ootama ära, milline on valitsuse põhimõtteline seisukoht töökohtade väljaviimise osas. Kui selline otsus tuleb, teeme kindlasti koostööd rahandusministeeriumiga ja analüüsime täiendavalt, millised on meie asutuse vajadused ja võimalused töökohtade Tallinnast välja viimiseks. Kuna juba praegu töötab 67% asutuse töötajatest väljaspool Tallinna, siis hetkel selleks vajadust ei näe,“ arvas ameti peadirektor Indrek Halliste.
Keskkonnaagentuur: võimaldame kaugtööd
Ministeeriumi töörühm teeb ettepaneku: "Asutuse töötajatest 32% asub väljaspool Tallinnat erinevates maakondades. Riikliku keskkonnaseire programmi täitmine, keskkonnavaldkonna riigisiseste ja rahvusvaheliste aruannete koostamine, keskkonnaseisundile hinnangute andmine, elutähtsate teenuste, sh ilmaprognoosi tagamine ning seirejaamade, -vahendite ja -seadmete pidamine ning uuendamine peaks olema täielikult võimalik väljaspool Tallinnat."
Keskkonnaagentuuri peadirektor Taimar Ala kinnitas, et ta on võimalusel alati lubanud töötajatele kaugtööd ning ta pole iial seadnud eesmärgiks, et inimesed just pealinnas töötaksid.
EAS: Tartus saaks töötajaskonda laiendada
Nagu teistegi asutuste puhul, soovitatakse analüüsis ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel (EAS) tugiteenused pealinnast välja viia.
EAS-i juhatuse liige Sille Talvet viitas, et juba praegu töötab 15 protsenti nende töötajaskonnast Tartus, kuid vajadusel võib seda osakaalu veelgi suurendada - juhul, kui kliendivajadus selle tingib.
Statistikaamet: kasutame palju kaugtööd
Statistikaamet kasutab juba praegu palju kaugtöövõimalust. Näiteks asuvad ametil kontorid Tartus ja Viljandis, mida usinalt ka kasutatakse. Riigihalduse analüüs soovitab statistikaametil viia ka andmetöötluse ja registrite ning statistika- ja tugiüksused Tallinnast välja. Ameti personalijuht Viire Rannasoo toobki näiteks, et neljast kaks vakantsi, kuhu töötajat otsitakse, võib täita nii Tallinnas, Tartus kui Viljandis.
Maa-amet: värbamisel saab töötaja töö asukohta valida
Maa-ameti personalist töötab juba praegu 53 protsenti väljaspool pealinna. Sellegipoolest leitakse riigi analüüsis, et ka maakatastri pidamist, maareformi läbiviimist, geoinformaatika tegevuse suunamist ja
muid maatoimingutega seotud ülesandeid on võimalik täita väljaspool pealinna.
Maa-ameti avalike suhete nõunik Agnes Jürgens kinnitas, et kui vähegi võimalik, saavad töötajad värbamisel ise oma töökoha asukoha valida. "Amet jätkab seda joont, et paiknemine väljaspool pealinna jääks enamjaolt alles samas proportsioonis."
TAI: ei tõtta sündmustest ette
Tervise arengu instituudi (TAI) kõik töötajad asuvad Tallinnas. Analüüsidokumendis leitakse, et tervise- ning sotsiaalvaldkonna teadus-, arendus- ja rakendustegevust ning tervisestatistika kogumist oleks võimalik korraldada ka väljaspool pealinna.
TAI tervishoiusuuna kommunikatsioonijuht Tarmo Seliste selgitusel ei soovi nad sotsiaalministeeriumi allasutusena ministeeriumi tasandil tehtava analüüsi ja otsuste langetamise eel võimalike töökohtade kolimiste üle spekuleerida.
"Aasta lõpuks plaanib ministeerium jõuda konkreetsete muudatusettepanekuteni. Kuna seni ei ole asutuste ühendamise ega osalise ümberkorraldamise teemal otsust tehtud, jätkame oma tavapärast tööd ja teadustegevust ning hoidume spekulatsioonidest, kas ja kui palju ning millistel põhjustel võiksid meie töökohad asuda väljaspool Tallinna. TAI on teadus- ja arendusasutus, mistõttu osaliselt luuakse ja mehitatakse töökohti vastavalt vajadusele ja riigieelarveväliste teadusprojektide rahastamisele ning vakantseid töökohti meil struktuuris ei ole," kommenteeris Seliste.
Riigi tugiteenuste keskus: töötame juba selle plaani nimel
Riigi tugiteenuste keskusesse on kokku koondatud ministeeriume teenindavad raamatupidajad. Möödunud aastal sai keskus valitsuselt ülesande 50 protsenti oma töötajaist 2018. aastaks Tallinnast välja viia. Juba praegu teeb seda enam kui kolmandik - muist Tartus, muist Viljandis.
"Suuremaid kontoreid me väljaspool kolme asukohta luua ei ole plaaninud, kuid plaanime katsetada ka kaugtöökohtadega, mis võivad paikneda ka teistes maakondades," kommenteeris keskuse direktor Tarmo Leppoja.
Selleks, et teenuse kvaliteet ei kannataks ning kriitiline oskusteave organisatsioonis säiliks, plaanitakse muudatust läbi viia sujuvalt järgneva kahe aasta jooksul.
"Töökohtade väljaviimisel oleme juba alates eelmisest aastast rakendanud põhimõtteid, mille kohaselt uusi töötajaid värbame ainult Tallinnast väljaspool, töökohtade vähendamine toimub aga ainult Tallinna töökohtade arvelt. Mõnel juhul soovivad ka töötajad ise oma elukohta vahetada," kinnitas Leppoja.
Ta kinnitab, et infovahetus eri asukohtade tõttu kannatanud ei ole. "Koosolekud saab peetud videosilla abil ning suhtlus klientidega toimub niikuinii valdavalt elektroonilistes kanalites. Häid töötingimusi on ühtviisi võimalik luua kõigis meie praegustes asukohtades."
Et kõrgharidusega oleks ka väljaspool pealinna midagi teha
Riigihalduse ministri büroo pressiesindaja Kristina Haavala selgitas, et ministeeriumid ja maavalitsused pakkusid ise välja, millised asutused ja funktsioonid võiksid pealinnast väljaspool asuda.
Eesmärk on, et ka kõrgharidusega inimestel oleks põhjust ja võimalust pealinnast väljaspool elada ning erialast tööd teha. Riigireformi läbiviijad näevad, et ideaalis võiks uued, värvatavad ametikohad võimaldada töötamist üle Eesti.
Kaugtöökohtade tarbeks plaanib riik rajada riigimajad - selline ülesanne on kätte antud Riigi Kinnisvara AS-le. Sellistes riigimajades saaksid siis erinevate riigiasutuste töötajad tööl käia - kes püsivalt, kes ajutiselt.
Kui valitsus plaani kinnitab, asutakse seda juba asutustega sisulisemalt arutama ja rakenduskava välja töötama. Enne ei nähtud vajadust kõigi asutustega seda läbi rääkima asuda. Sedasi võisidki mõned ettepanekud paljudele asutustele asjatundmatud tunduda.