Robert Kreem sündis 30. mail 1923 Saaremaal metsavahi talus Tatterseljal. Haridusteed alustas ta Tiirimetsa koolis ja jätkas Kuressaare gümnaasiumis.

1940. a, kui Vene väed Eesti okupeerisid, moodustati tema algatusel noorte salaorganisatsioon, mille juhiks ta oli. 1941. a arreteeriti tema vanemad, Robert pääses sellest, sest ei olnud kodus. Kuna aga sakslased lõikasid 1941. a suvel venelaste taganemistee ära, õnnestus vanematel Siberisse saatmisest pääseda.

1944. a põgenes Robert Saksamaale. 1948. a asus Kanadasse, esmalt Edmontoni ja 1950. a Torontosse.

Saksamaal viibides õppis ülikoolis õigusteadust, õpingud jätkusid hiljem Ameerika Ühendriikides. 1963. a lõpetas Kanadas ka Ottawa ülikooli, kus kaitses magistrikraadi sotsiaaltöö alal.

Samal ajal oli Robert aktiivne ühiskonnategelane. Ta oli skautmeister ja väliseestlaste rahvusliku liikumise eestvedaja.

1970. aastate alguses algatas just tema väliseestlaste suurejoonelise ja tänaseni kestva projekti ESTO. Selle esimesed üritused kulgesid tema eestvedamisel. Esimesed eesti päevad ehk ESTO festival sai Torontos teoks 1972. aastal. Pärast seda on ESTO päevi peetud iga nelja aasta tagant erinevates linnades USAs, Kanadas, Austraalias ja Rootsis. 1996. a jõudsid ESTO päevad esimest korda Eestisse – Tallinna.

Kreem on töötanud õppejõuna kõrgkoolides, sotsiaaltöötajana Toronto Lastekaitse Seltsis ja nõunikuna Ontario sotsiaalministeeriumis, olnud mitme sotsiaal- ja tervishoiuasutuse sotsiaaltöö nõunik ja Toronto Rahvusvahelise Instituudi direktor. Kreemi panus väliseestluse hoidmisse on hindamatu. Ta on olnud 20 suurema väliseesti ürituse peakorraldaja ja juht.

1983. a pälvis Kreem Eestlaste Kesknõukogu Kanadas teenetemärgi, 2001. a autasustati teda Eesti Vabariigi Riigivapi teenetemärgi IV klassi ordeniga ja 2003. a muinsuskaitse teenetemärgiga. Robert Estor Kreem on ka Saaremaa teeneteplaadi omanik ja Eesti muinsuskaitse seltsi auliige.

Lisaks oli Robert Kreem ka hea sulemees. Ta on kirjutanud koguteose "Eestlased Kanadas", mis nägi ilmavalgust 1975. aastal. Oma sõjamälestusi kajastab ta raamatus "Vandega seotud", mis ilmus 1984. aastal.

Veel kirjutas ta raamatud "Uus algus" (Toronto, 1992), “Vananemine” (Toronto, 1992) ning "Sotsiaaltöö teooria ja praktika" (Toronto, 1995). Sotsiaaltöö raamatut toodi Eestisse ja jagati siinsetele sotsiaaltöötajatele. Kreem oli taasisesivumise algaastatel pidevas kontakstis meie sotsiaalministeeriumi ametnikega ja nõustas neid.

1998. a kirjutas Robert Estor Kreem suurteose "ESTO tee Torontost Tallinnasse". See raamat annab ülevaatliku pildi väliseestlaste elust ja tegemistest vabas maailmas.