Maroko kuningas kutsus välismaal elavaid marokolasi äärmuslusest ja terrorismist hoiduma ({{commentsTotal}})

Maroko kuningas Mohammed VI, vasakul kroonprints Hassan III.
Maroko kuningas Mohammed VI, vasakul kroonprints Hassan III. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Maroko kuningas Mohammed VI tegi välisriikides elavate marokolaste poole avaliku pöördumise, milles mõistis karmilt hukka islamiäärmusluse ja terrorismi ning kutsus oma rahvuskaaslasi sellistest nähtustest hoiduma. Kuninga hinnangul peaksid marokolased olema tolerantsema islami kaitsjateks.

Välismaal elab umbes 5 miljonit marokolast ning viimasel ajal Euroopat tabanud terrorirünnakutest on osa võtnud ka Maroko juurtega Euroopa riikide kodanikud. Maroko juurtega olid näiteks Pariisi rünnakute võtmefiguurid Abdelhamid Abaaoud ja Chakib Akrouh ning Brüsseli terroriaktide korraldajad Khalid ja Ibrahim el-Bakraoui ning Najim Laachraoui. Samal ajal aga on Maroko üritanud Mohammed VI valitsusajal liikuda senisest veelgi rohkem moodsama ja reformi-meelsema ühiskonna suunas, vahendas BBC.

Süütute inimeste tapmist hukka mõistes tõi kuningas esile Prantsusmaal juulis aset leidnud preestri tapmise. Roueni eeslinna Saint-Étienne-du-Rouvray kirikus võtsid kaks nugadega relvastatud meest hommikuse missa ajal viis inimest pantvangi ning lõikasid 80-ndates eluaastates preestril Jacques Hemelil kõri läbi. Politsei lasi ISIS-ele truudust vandunud ründajad maha, kui need kirikust väljusid.

"Usk keelab preestrit tappa. Tema mõrvamine kirikus on andestamatu hullus, sest ta on inimene ja usumees - mis sest, et ta pole moslem," märkis Mohammed VI.

Kuninga sõnul pole need, kes "islami nimel" terrorismiga tegelevad, moslemid. "Nende ainus seos islamiga on nende ettekäänded, millega nad põhjendavad oma kuritegusid ja oma hullust. Nad on õigelt teelt kõrvale pööranud ning nende saatuseks on igavene viibimine põrgus," rõhutas ta.

Kuninga arvates kasutavad äärmuslased noori moslemeid ära, edastavad neile islamiusu kohta eksitavaid sõnumeid ja moonutavad islami rahumeelseid väärtusi.

"Nad arvavad - oma teadmatusest - et nad tegelevad džihaadiga. Millal on süütute inimeste tapmine džihaadi tähendanud?" arutles ta. "On mõeldamatu, et Jumal saaks käskida kellelgi end õhku lasta või tappa süütuid inimesi. Islam, muide , ei luba mingit enesetappu - olgu asjaolud millised tahes."

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: