Argentinas protestisid kümned tuhanded presidendi kärbete vastu ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: AFP/Scanpix

Argentinas avaldasid reedel president Mauricio Macri kasinusmeetmete vastu meelt kümned tuhanded inimesed.

Ametiühingute korraldatud protestidel avaldati meelt riigiametnike koondamise, subsiidiumide koatamise ja teiste Macri poliitikate vastu.

Kolm päeva kestnud meeleavaldused, mille käigus blokeerisid protestijad mitmel pool riigis ajutiselt teid, kulmineerusid Argentiina sinivalget lipu lehvitanud rahvahulga rongkäiguga presidendipalee ette Buenos Aireses.

"Kui nad meie pahameelt ei kuule, ei anna meil vastuseid, puhkeb sotsiaalne konflikt," ütles Argentina Tööliste Ametiühingu peasekretär Pablo Micheli. "Kui nad meid ei kuule, tuleb varem või hiljem üleriigiline streik."

Alates Macri presidendiks vannutamisest detsembris on vallandatud tuhandeid riigisektori töötajaid. President on lubanud kärpida üleliigseid kulutusi. Lisaks on riigipea kaotanud kommunaalteenuste subsiidiumid.

Presidendi sammud on tekitanud vastuseisu riigis, millel on pikk heldete riigisektori töökohtade ja riiklike toetuste traditsioon.

Macri sõnul on meetmed vajalikud Argentina nõrga majanduse uuesti jalule aitamiseks ning majanduslike moonutuste korrigeerimiseks, mis on toonud kaasa tarbijahindade tõusu.

Ametiühingud ja inimõigusorganisatsioonid, kes reedese protesti korraldasid, leiavad, et töötajad saadetakse valimatult erru ajal, mil argentiinlaste ostujõud on ühe maailma kõrgeima inflatsioonimäära tõttu langemas.

"See on nende sotsiaalsektorite vastus, kes tunnevad, et nad on kahju saanud," ütles Buenos Aireses asuva firma Management & Fit consultancy juht Mariel Fornoni. "Vaesust ja majandussurutist on võimalik tänavatel näha."

Kõrge inflatsioon on argentiinlaste üks peamisi muresid. Erasektori ökonomistide hinnangul tõusevad tarbijahinnad 47 protsenti aastas.

Argentina tööliste rahutusi võib võimendada riigi suurima kaubanduspartneri Brasiilia süvenev majanduskriis.

Argentina eksport Brasiiliasse vähenes mullu 50 protsenti ning 2016. prognoos on sarnane.

Erinevalt eelmisest, riigi majandusnäitajatega manipuleerinud president Cristina Kirchneri valitsusest korraldas Macri valitsus riikliku statistikaameti aasta algul ümber lootuses suurendada investeeringuid ja taastada Lõuna-Ameerika suuruselt teise majanduse usaldusväärsus.

"See on võtmetähtsusega hetk usalduse taastamiseks majanduses," ütles tööminister Jorge Triaca. "See on üleminek ja me loodame selle toimumist nii kiiresti kui võimalik."

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: