Rootsi kinnisvara hindade langus võib avaldada mõju ka Eesti majandusele
Eesti Pank tunneb muret Rootsi kiiresti kerkivate kinnisvarahindade ja sellega seotud laenude pärast - kui hinnatõus järsku peatub, võib see panna Rootsi pangad surve alla ja see omakorda võib tähendada, et Rootsi pangad kärbivad Eesti majanduse rahastamist siinsete üksuste kaudu, ütles keskpanga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs.
Mure Rootsi kinnisvarabuumi pärast on kajastunud Eesti Panga finantsstabiilsuse ülevaadetes juba neli aastat. Rootsi kinnisvara hind on viimase viie aasta jooksul kasvanud keskmiselt 10 protsenti aastas, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Kui võrrelda kasvu Rootsi majanduskasvuga, siis see ületab Rootsi majanduskasvu kolm korda. Ja kui vaadata, mida see kaasa on toonud, siis see on toonud majapidamiste väga kõrge võlakoormuse. Rootsi eraisikud on võtnud väga suures ulatuses eluasemelaene," selgitas Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs.
"Rootsi kodumajapidamiste võlatase on juba praegu tõusnud 180 protsendini nende kasutatavast tulust ja kui võtta ainult need inimesed, kes laenu omavad, siis nende jaoks on see võlgnevus veelgi suurem," ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti Panga kinnitusel on täna Rootsi pankade finantsseis igati hea. Samas, kui kinnisvara hinnakasv peatub või hakkavad hinnad langema, peavad majapidamised tarbimist kokku tõmbama. See võib majanduskasvu kärpida ja pankade olukorda halvendada, mis avaldaks omakorda mõju ka Eestile.
"Meie pangad on saanud umbes viiendiku rahast, mida nad emapankadelt majandusse on laenanud. Kui emapankadega peaks midagi juhtuma, siis sellises mahus kui täna ei suuda Eesti pangad anda Eesti majandusele laene. Ja see tõenäoliselt pärsib ka Eesti majanduskasvu," rääkis Tõrs.
Tema sõnul aitaks Eesti pankade sõltuvust emapankadest vähendada see, kui koguda rohkem hoiuseid ja hoida suuremat likviidsust.
Toimetaja: Merili Nael