Osades uuselamurajoonides on korterite hinnad viimase aastaga kasvanud 10-15 protsenti ning majandusekspert Heido Vitsuri sõnul ei saa hinnatõus olla lõputu ja mingil hetkel tuleb hindade korrektsioon, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Veel kümmekond aastat tagasi oli Tallinna servas, Haaberstis lihtne heinamaa, kolme viimase aastaga on aga kortermaju kerkinud nagu seeni pärast vihma.

Maakler Indrek Peedo näitas "Aktuaalsele kaamerale" näiteks 47 ruutmeetri suurust kahetoalist korterit, mille hind on 114 000. Praegune omanik ostis korteri natuke üle aasta tagasi ja siis jäi hind alla 100 000 euro. Nüüd tahab ta kolida rohkem kesklinna poole. Kuulutust pole veel ülevalgi, aga juba käivad potentsiaalsed ostjad ruume vaatamas.

"Mulli ei ole veel. Ütleme nii, et mulli tekkimiseks läheb veel aega, aga nõudlus on suur ja eks seda nõudlust toidab see, et inimesed tulevad Tallinnasse, nende elu- ja õpikohad on siin Tallinnas. Ja nagu siin ümbruskonnast ka näha, siis maju ehitatakse järjest juurde ja täna on selge, et selline uus vara on eelistatud," selgitas kinnisvaramaakler Peedo.

Maakleri sõnul on nõudlus ka nn magalarajoonide, näiteks Mustmäe või Õismäe korterite järele, kuid seal on ooteaeg pikem ning kahe- või kolmetoaline püsib müügis üle kolme kuu.

Maakler Jelena Kuzmenko vahendab peamiselt eliitkinnisvara nagu näiteks neljatoaline korter Pirita teel, mille hind on 580 000 eurot. Ka Kuzmenko ütles, et mulli ei ole, kuid lisas, et üles läinud hinnad on turul olukorra kuumaks teinud. Võrreldes kümne aasta taguse mulli lõhkemisega on siginenud huvilistesse rohkem kaalutlevat "talupojatarkust".

"Ega neid emotsionaalseid ostjaid ei ole kinnisvaraturul liikumas, inimesed on rohkem ratsionaalsed kui paar aastat tagasi," sõnas Kuzmenko.

Majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul sõltub Eesti turg palju välismaal toimuvast ning hindade üles minek on igati loogiline. Küsimus on, kaua saab aga hind kasvada, kui hinnatõus võrreldes eelmise aastaga on suisa 10-15 protsenti.

"Hinnad võisid olla eelmine aasta veel liiga madalad, aga teine asi on see, et praegu on optimism kõrge, sest eelmine aasta meil läks hästi, see aasta loodetakse, et läheb hästi ja tuleval aastal ka. Optimism on tugev ja hinnatõus on ka tugev. Tuleb arvestada, et lõpmatuseni hinnad ei tõuse ja kuskil tuleb korrektsioon," rõhutas Vitsur.