Riigikohus nõustus kohtuniku keeldu eiranud ajakirjaniku trahvi tühistamisega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kohus
Kohus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigikohus nõustus oma esmaspäevases otsuses kohtukeelule vaatamata ajalehes tunnistaja ütlused avaldanud ajakirjaniku trahvimise tühistamisega, kuna seadus ei võimalda avalikul kohtuistungil kõlanud andmete avaldamist keelata.

Kohtuasja peamine vaidlusküsimus seisnes selles, kas maakohus sai kohtusaalis viibinud ajakirjanikul keelata avalikul kohtuistungil üle kuulatud kannatanu ja tunnistajate ütluste avaldamise meedias ning kohaldada keelu rikkumise, kohtu korralduse ning kohtu suhtes lugupidamatu käitumise eest rahatrahvi, ütles riigikohtu pressiesindaja Merje Talvik ERR.ee-le.

Talviku sõnul nõustus riigikohus ringkonnakohtu järeldusega, et kohus ei saa kehtiva seaduse kohaselt keelata avalikul kohtuistungil kõlanud menetlusandmete avaldamist.

Riigikohus selgitas, et kohtuistungi avalikkust tohib piirata üksnes kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud alustel ning vaid ühel juhul ehk kohtuistungi kinniseks kuulutamise korral, saab kohus hoiatada kohtumenetluse pooli ja istungisaalis viibijaid, et menetlusandmeid pole lubatud avaldada.

Vaid kõnealuse keelu rikkumise korral on võimalik nii menetlusosalist kui ka istungisaalis viibijat, väljaarvatud süüdistatavat, kohtumääruse alusel trahvida.

Kriminaalkolleegium märkis samas, et kuigi kohtuistungi võib kuulutada kinniseks õigusemõistmise huvides, peavad sellise otsustuse tinginud põhjused olema kaalukad, näiteks kohtu või kohtumenetluse poole või tunnistaja julgeoleku tagamise vajadus.

Üksnes see, et vältima peab veel üle kuulamata tunnistajate mõjutamist, ei anna kohtuistungi kinniseks kuulutamiseks alust, leidis riigikohus.

"Vastupidisel juhul peaks suuremat avalikku huvi tekitavate ja isikuliste tõendite vahetut uurimist eeldavate kriminaalasjade arutamine toimuma valdavalt kinnistel kohtuistungitel. Selline käsitlus satuks aga vastuollu põhimõttega, et avalikkuse esindajatel on üldjuhul võimalik vahetult kohtuistungit jälgida ning talletada. Veel üle kuulamata tunnistajate mõjutamist peab menetlusseadustiku kohaselt aitama vältida ristküsitlus ja seadusest tulenev piirang, mille kohaselt on istungisaalis viibival isikul lubatud teha vaid kirjalikke märkmeid," märkis kolleegium.

Kolleegium osutas ka sellele, et võrreldes teiste kohtumenetluse liikidega on kriminaalasja arutava kohtu volitused menetlusandmete avaldamise keelamise osas piiratumad. Näiteks tsiviilkohtumenetluses võib kohus menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid määrusega kohustada asja menetlemisel teatavaks saanud asjaolu saladuses hoidma ka juhul, kui menetlus ei ole kinniseks kuulutatud, kuid saladuse hoidmine on ilmselt vajalik mõne tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 38 nimetatud õiguse või huvi kaitseks. Sellest sättest juhindutakse ka halduskohtumenetluses.

Kriminaalkolleegium tõdes, et kuigi ei saa välistada olukorda, kus saalis viibija talletab istungil kõlanud menetlusandmeid ka kirjalike märkmetena maksimaalse täpsusega, ei luba kriminaalmenetluse seadustiku sätted selliselt saadud teabe avaldamist avaliku kohtuistungi puhul piirata. Vastavasisulise keelu sätestamiseks peaks seadusandja kaaluma menetlusseadustiku muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku eeskuju aluseks võttes.

Tallinna ringkonnakohus tühistas kevadel Õhtulehe ajakirjanikule määratud trahvi, mille ta sai selle eest, et avaldas vaatamata kohtuniku keelule artiklis tunnistajate ütlusi.

Ringkonnakohus leidis, et ajakirjanik Juhan Haraveele määratud trahv tuleb tühistada, kuna maakohus on vastavat õigusnormi valesti tõlgendanud.

Harju maakohus määras Õhtulehe reporterile Juhan Haraveele mõrvaprotsessi kajastavas artiklis tunnistajate ütluste avaldamise eest 600 euro suuruse trahvi.

Trahvimise põhjustas Õhtulehes 2. märtsil ilmunud artikkel "Ohvri surnuks tulistanud mees eitab kohtus süüd", mis kajastas päev varem kohtus peetud istungit Jevgeni Mirontšenko üle, keda süüdistatakse mõrvas 2010. aastal Maardus.

Istungi lõpul keelas kohtunik Merle Parts saalis viibinud ajakirjanikel avaldada ja refereerida tunnistajate poolt antud ütlusi, kuna soovis tagada, et veel ülekuulamata tunnistajad ei teaks, mida teised tunnistajad on enne neid kohtus rääkinud.

Kohtuniku hinnangul rikkus Haravee õigusemõistmise huvisid mastaapselt ning kohtunikuga olid päri ka Põhja ringkonnaprokurör Anneli Lumiste ja süüdistatava kaitsja Juho-Enn Aule.

Haravee enda sõnul ta kohtuniku keeldu ei kuulnud, kuna ta oli istungilt lahkunud enne selle lõppu.

Toimetaja: Marek Kuul

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: