Kui enne seadusemuudatust oli kohtul võimalik istungeid kinniseks kuulutada, siis nüüd saab piirata ka kohtusaalis toimuva avalikustamist.

Seni on laiemat tähelepanu pälvinud kaks niisugust juhtumit. Tallinna Sadama altkäemaksuprotsessi kohta tegi Harju maakohtu kohtunik Kristina Väliste juunis otsuse, et istungisaalis viibijad ei tohi õigusemõistmise huvide kaitseks tunnistajate ütluste sisu kuni kohtuliku uurimise lõpuni kajastada.

Ka Hubert Hirve üle peetaval protsessil kehtestas kohtunik Elina Elkind riigiprokurör Kati Reitsaku taotlusel keelu tunnistajate ütluse sisu kuni uurimise lõpuni avalikustada. 

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri ütles, et koondandmeid selle kohta, kui palju kohtud niisuguseid piiranguid üldse kehtestavad, ei ole. Ajakirjanike kogemused aga näitavad, et võimalust kasutatakse aktiivselt ehk juhtumeid on vähem kui aastaga tekkinud oluliselt enam kui kaks.

Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler tõi ERR-ile näite, kuidas Tallinna ringkonnakohtus oli tänavu suve lõpus kohtuistung seoses Danske panga töötajate ja arestitud varaga, kus advokaadil ei olnud ajakirjaniku saalis istumise vastu midagi, prokurör Marek Soomaa aga tegi taotluse, et kohtuasjale kehtestataks avalikustamise piirang.

Kohtunikud Ivi Keskküla, Pavel Gontšarov ja Urmas Reinola rahuldasid taotluse ja põhjenduseks toodi Vedleri mäletamist mööda, et see puudutab pooleliolevat kriminaalasja.

"Danske panga töötajate kriminaalasi on veel pooleli, ainus ajakirjanik olin seal mina ja nii mulle siis öeldigi," lausus Vedler ja lisas, et sellise põhjendusega oleks tegelikult võimalik piirata enamiku kohtuasjade kajastamist.

Pärast seda pole Vedler sellest kohtuasjast enam kirjutanud, sest keelu rikkumisega kaasneb karistus ning selleks pole ajakirjanikul mõistagi tahtmist.

Lääne Elu peatoimetaja Andrus Karnau meenutas, et ka Haapsalu Linnahoolduse korruptsiooniasjas, kus kohtu all olid ettevõtte juhataja Alo Lõps ja nõukogu liige Riho Lepp, kohustas kohtunik Piia Jaaksoo mitte avalikustama tunnistajate ütluste sisu kuni kõikide tunnistajate ära kuulamiseni. Ta lisas, et see kohtuasi oli kohalikul tasandil suure kandepinnaga ja poliitilise korruptsiooni mõttes oluline asi, sest sellega kaasnes omavalitsusjuhtide pealtkuulamine.

Karnau sõnul oli ennekuulmatu ka see, et kohus keeldus juhtumit kajastanud Lääne Elu toimetusele näitamast määrust, mis piirangut põhjendaks.

"Minu hinnangul on see avalikkuse printsiibi rikkumine," lausus ta.

Justiitsministeerium: seadusemuudatus hoopis suurendas vabadust

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri ütles mulluse seadusemuudatuse vajalikkuse põhjenduseks, et olukord muutus varasemaga võrreldes sisuliselt hoopis vabamaks ja selgemaks ning sarnaseks sellele korrale, mis on kasutuses tsiviil- ja halduskohtumenetluses.

"Varasemalt oli kohtul võimalus istung kinniseks tunnistada, mis keelas info kogu kajastuse. Nüüd on kohtunikul võimalik istungile ajakirjanikke küll kuulama lasta, aga keelata mingite konkreetsete osade kajastamise. Samuti ei ole kinniseks kuulutatud kohtuistungi korral enam menetlusandmete avaldamise lauskeeldu, vaid kohus peab istungil viibijatele selgitama, millises ulatuses täpselt ei ole kohtuistungil arutatut lubatud avaldada," lausus ta.

Siitam-Nyiri sõnul peab kohtunik iga kord eraldi otsustama, millise info avalik kajastamine kahjustab menetluse edasist kulgu või riivab perekonna-, eraelu- või ärisaladuse andmeid ja millise mitte. Kuna kohtumenetluses käsitletakse teinekord ka väga tundlikku infot, tuleb kohtul hinnata ja panna paika tasakaal kohtuistungi avalikkuse nõude ja menetlusosaliste privaatsuse kaitsmise nõude vahel.

"Andmete avalikkuse piiramine võimaldab kohtul muu hulgas tagada, et järgmine tunnistaja ei teaks eelmise tunnistaja ütlusi, olgu see kohtusaalis või meedia vahendusel," rääkis ta.

Asekantsler lisas, et muudatusega taheti kaitsta kriminaalmenetluses erinevaid huve, ennekõike riigi- ja ärisaladuse või perekonna ja eraelu kaitseks ning ka siis, kui see on alaealise või kannatanu huvides. Lisaks võib istungi avalikkust piirata, kui info avaldamine võib näiteks tunnistajad ohtu panna.

"Seega ei ole see piirang tehtud ajakirjanduse huvi tõttu mingite protsesside suhtes, pigem isegi vastupidi," kinnitas Siitam-Nyiri.

Ta märkis, et kohtu määrust andmete avaldamise piiramise kohta on võimalik vaidlustada näiteks määruskaebusega kõrgemal seisvale kohtule.

Reinsalu soovitab vajadusel normi tühistada

Seaduse vastuvõtmise ajal oli justiitsministriks praegune välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa). Ta ütles ERR-ile, et kõnealused normid sisaldusid ärisaladuse direktiivi ülevõtmise seaduse sabas ehk ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse eelnõus üldpõhjusena, et sisustada ärisaladuse kaitse ka erinevates menetlusliikides.

"Toona kinnitati mulle, et nende normidega mingeid uusi salastamise aluseid juurde ei teki ning see vaheprotseduur tekitab täielikult kinnise kohtuistungi kõrvale veel ühe menetlusvormi, mis on justkui oma olemuselt salastatuse tähenduses leebem. Kui nüüd seda normi on hakatud kohtupraktikas süsteemselt avardavalt sisustama kinnise kohtupidamise kultuuri kujundamiseks, et vältida avalikkuse järelevalvet õigusemõistmise üle, siis selle suunaga ma kategooriliselt nõustuda ei saa," sõnas ta.

Reinsalu kinnitas, et temal eelnõu esitajana sellist eesmärki ei olnud, nagu polnud seda ka toonasel valitsusel ja arvatavasti mitte ühelgi riigikogu liikmel, kes selle seaduse poolt hääletas.

"Soovitan justiitsministril kujunenud olukorras selle normi värsket kasutuspraktikat hinnata ja vajadusel see tühistada ja muuta. Ega inimene pole seaduse jaoks, seadus on ikka inimese ehk ühiskonna jaoks, kui pühakirja parafraseerida," lisas ta.

Juurdepääsu piiramist on kritiseerinud ka advokaadid ja õigusasjatundjad.

Vandeadvokaat Paul Keres ütles detsembri alguses "Aktuaalsele kaamerale" Mati Alaveri toimiku avalikkusele sulgemist kommenteerides, et avalik kohtupidamine on demokraatliku õigusriigi osa ja juurdepääsu piiramine peaks olema erand, kuid neid erandeid kipub viimasel ajal olema väga palju.

Tartu ülikooli kriminoloogiaprofessor Jüri Saar on öelnud, et kohtupidamisel avalikustamisele seatud piirangud on mõnikord põhjendatud, kuid need ei tohi muutuda reegliks ning Eesti ühiskonnas tuleks igal juhul eelistada avalikku asjaajamist.

Endine Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik, jurist Uno Lõhmus tõi oma hiljutises arvamusloos välja, et kõnealust kriminaalmenetluse seadustiku täiendust ei saa õnnestunuks pidada ning seadusandja on läinud salastamissooviga liialt kaugele.