Arto Aasa plaan annaks ääremaile rohkem raha
Riigihalduse ministri Arto Aasa kava omavalitsuste rahastamismudeli muutmiseks suunab rohkem raha ääremaadele ning seob tasandusfondi toetused elanike ja kooliealiste laste arvuga.
Aasa üks peamisi ettepanekuid on hakata omavalitsustele tasandusfondi summasid määrates arvestama ääremaalisust ning selle keskmes oleks mingi paikkonna elanike arv ja eelkõige seal elavate kooliealiste laste arv, kirjutab Eesti Päevaleht.
"Analüüs näitas, et just hariduse pakkumise kulud on hajaasustatud piirkondades suuremad. Seetõttu arvestamegi toetuse määramisel laste arvu. Samas on omavalitsused tasandusfondist saadava toetuse kasutamisel vabad, see tähendab, et rahal pole küljes silti, milleks seda tohib kasutada," märkis ta.
Omavalitsusele jääb endiselt motivatsioon meelitada endale elama rohkem kõrgema palgaga inimesi.
Ääremaalisuse alusel kavatseb valitsus jaotada tasandusfondist 33 miljonit eurot ja kava järgi peaks see suurendama valdadele minevat tasandusfondi keskmiselt 6,2 protsenti, kuid linnadel ainult 0,6 protsenti.
"Muudatused rahastusmudelis saavad jõustuda alles pärast omavalitsuste ühendamist. Nii et otsest seost praeguste ühinemistega ei ole. Tahame pakkuda sujuvat üleminekut alates 2019. aastast, mis tagab omavalitsustele piisava stabiilsuse ja võime muutusi planeerida," ütles Aas.
Teine suurem muutus puudutaks tulumaksu jaotamist, praegu on tulumaksu osa kõigile omavalitsustele ühtne 11,6 protsenti iga elaniku tulult, mis tähendab, et sellest võidavad enim rikkad ja suure elanike hulgaga KOV-d.
Aasa plaani järgi võiks järgmistel aastatel üle minna süsteemile, kus elaniku tulumaksuosast antaks otse omavalitsusele ainult 40 protsenti, ülejäänud 60 protsenti jaotataks proportsionaalselt laiali ehk sisuliselt peaksid rikkamad omavalitsused andma osa oma tulusid vaesematele ning hinnanguliselt vähendaks see rikaste ehk tasandusfondi mittesaajate tulusid kuus protsenti.
Muutus ei toimuks ühekorraga ning 60-protsendini jõutaks 2026. aastal, esimene ümberjaotamine oleks kaheksa protsenti ja tehtaks 2019. aastal. See tähendaks, et kui praegu on näiteks Viimsi valla tulud elaniku kohta pea kaks korda suuremad kui Narva linnal, siis 2027. aastaks kahaneks see vahe 1,4-kordseks.
Kolmandaks sooviks Aas suurendada ka üldiselt KOV-dele laekuvat tulumaksuosa, praegu on see 11,6 protsenti iga elaniku brutotulust, kuid eesmärk peaks olema jõuda tagasi 2009. aasta tasemele, kui see osa oli pisut üle 12 protsendi ning siis suureneksid kõikide KOV-de tulud 4,6 protsendi võrra ja see läheks riigile 2026. aastaks maksma umbes 65 miljonit eurot.
Neljandaks tahab Aas ette võtta ka maamaksu, mis peaks jääma täielikult omavalitsuse pärusmaaks, kuid selleks tuleks korraldada maade hindamine. Aasa analüüs on leidnud, et praegu laekub maamaksust umbes 59 miljonit eurot, mis on kehtivate maahindade puhul peaaegu maksimum, hinnanguliselt on maa hind vahepeal keskmiselt viie-kuuekordistunud.
Peale omavalitsuste uue rahastusmudeli on pikka aega oodatud ka omavalitsuste ülesannete muudatusi, mida on pärast valdade ühinemist lubatud teha. Arto Aasa kinnitusel muudatusi tõesti tuleb, kuid need ei muuda omavalitsuste seni kehtinud põhifunktsioone ega olemust.
Toimetaja: Marek Kuul