Maaomavalitsuste liidu juht: haldusreformi piirid paigas, nüüd sisu

Foto: ERR

Eesti maaomavalitsuste liidu ja Antsla volikogu esimehe Kurmet Müürsepa sõnul tuleb haldusreformi sisuliste uuenduste puhul vältida rahade ümberjagamist ja omavalitsustele tuleks anda rohkem autonoomiat.

27. juulil tegi valitsus otsuse, milles nähakse ette omavalitsuste ülesannete ja finantseerimise muutmist nii tulubaasi suurendamise kui ka tasandusfondi ümberkorraldamisega. Uuendusteks on riigi eelarvestrateegias ette nähtud 185 miljonit eurot.

“Ega see suurenemine väga suur ei ole,” kommenteeris Müürsepp olukorda ning rääkis, et kümme aastat tagasi oli KOV-idele eraldatud tasandusfond suurem, kui seda praegu uus ja plaanitav eraldus olema saab.

2020. aastaks plaanitakse omavalitsustele eraldatavat tulumaksu osa suurendada 30 miljoni euroni. “See 30 miljonit on ilmselget vähe, seda oleks vaja rohkem,” hindas Müürsepp.

Tema sõnul tuleb arvestada, et vastavalt eraldatavatele vahenditele tuleb hinnata, mis ülesanded jäävad omavalitsustele kohustuslikuks. Ta ei välista, et kohustusi võiks isegi juurde võtta. “Siin tuleb minna sügavuti,” leidis ta.

Müürsepp toob välja ka murekoha: “Täna on meil selline ülesanne või rahakulu nagu amortisatsioon - meie teed ja tänavad kuluvad rohkem, kui me täna neid suudame renoveerida ja kui perspektiivis Euroopa Liidu vahendid ka veel kõvasti vähenevad, siis omavalitsused ei suuda sellist taset hoida.”

Raha ei tohiks jagada võitja-kaotaja põhimõttel

Lisaks rahastamisele uuendab valitsus tasandusfondi jaotuspõhimõtteid, sest tänane süsteem on aegunud. Omavalitsuste praeguste kulude hindamine näitas, et nende finantseerimisel tuleks arvestada rohkem elanike arvuga ning arvesse võtta inimeste paiknemist.

“Sisult oleme nõus, et kulud on suuremad hajaasustuse piirkonnas ja arvame, et kulutusi peaks kompenseerima tasandusfondi kaudu,” esindas Müürsepp Eesti maaomavalistuste liidu mõtteid.

Tema arvates ei tohiks seda teha raha ümberjagamise abiga. “Tasandusfondi muutust saab teha ainult selle arvelt, kui sinna raha lihtsalt juurde pannakse," ütleb ta. “Ega seda võitja ja kaotaja mängu ju omavalitsustele ei tahagi teha - riik peaks tagama kõikidele oma avalikele teenustele mingisuguse kvaliteedi, ükskõik, kus inimesed elavad.”

Müürsepa arvates ei peaks omavalitsuste ülesannete rahad olema sihtotsarbelised ning tulubaas võiks olla laiem. Ta tahaks rohkem autonoomiat ka maksunduses.

"Lisaks maamaksule võiks tulla ka niinimetatud kinnisvaramaks või mingi selline asi, mis omavalitsuste tuludeks jääb ja siis saavad omavalitsused ka seda maksumäära mingis osakaalus muuta," märkis ta.

Ta põhjendab maksumäärade muutmisvõimekust põhjusel, et vastavalt aastast on omavalitsustee kulud erinevad. Lisaks võib tema sõnul piirkondlikku otsustusvõime suurendamine mõjutada ka kogukondlikku enese- ja vastustunnetust.

Eesti maaomavalitsuste liidu ja Antsla volikogu esimees Kurmet Müürsepp jagas oma mõtteid Vikeraadio saates Uudis+.

Allikas: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: