Jõelähtme vald on sarnaselt teiste Tallinna, Tartu ja Pärnu lähedaste omavalitsustega viimastel aastakümnetel kiiresti kasvanud. Kui sajandi alguses (aastatel 2000–2005) elas vallas umbes 5000 inimest, siis praeguseks on elanike arv kasvanud 8000-ni, suurenedes viimastel aastatel keskmiselt 300 inimese võrra aastas.

Koos elanikkonna noorenemise ja uute perede lisandumisega on tekkinud kriitiline puudus lasteaia- ja koolikohtadest, eelkõige Tallinna lähedases Loo alevikus ja Liivamäe külas.

Kuna valla laenukoormus on juba praegu kõrge, on Jõelähtme vald viimased paar aastat küsinud uute detailplaneeringute puhul sotsiaalse infrastruktuuri arendustasu, mis on 6300 eurot ühe elamispinna kohta (nii korteri, ridaelamuboksi kui ka üksikelamu puhul). Vallavanema kinnitusel on see summa kinnisvara lõpphinnas marginaalne ega takista sissekolimist, kusjuures süsteemi toetavad ka professionaalsed arendajad, sest see tagab kõigile võrdsed ja prognoositavad reeglid.

Õiguskantsler ja kohus nõuavad tasu küsimise lõpetamist

Seni toiminud praktika on aga sattunud ohtu, kuna juriidiliselt puudub tasu küsimiseks seadusandlik alus. Õiguskantsler on teinud Jõelähtme vallale ametliku ettepaneku viia vallavolikogu õigusaktid põhiseadusega kooskõlla. Kui vald senist praktikat ei muuda, kavatseb õiguskantsler pöörduda põhiseadusliku järelevalve korras riigikohtusse. Riigikohus on sarnastes küsimustes juba varem omavalitsuste kahjuks otsuseid teinud.

Andrus Umboja märgib valitsusele 25. juunil läkitatud kirjas, et sellist juriidilist vaidlust pole tegelikult kellelgi vaja ning lahendus saab tulla vaid riigikogu tasandilt uue seaduse näol.

Ministeerium laiutab käsi: valitsus lükkas eelnõu tagasi ja uut ei tule

Regionaal- ja põllumajandusministeerium püüdis olukorda lahendada juba tänavu 8. jaanuaril, esitades valitsuskabinetile ettepaneku muuta kohalike maksude seadust, et lisada arendustasu kohalike maksude loetellu.

Ministeeriumi regionaalarengu eest vastutav asekantsler Sigrid Soomlais selgitas, et eelnõu tugines paljuski omavalitsuste tänasele praktikale, nende endi palvetele ning ka õiguskantsleri hinnangule, et valdkond vajab õigusselgust.

Paraku lükkas valitsus jaanuaris ministeeriumi ettepaneku tagasi.

"Valitsus seda ettepanekut jaanuaris ei toetanud ja seetõttu me selle eelnõuga edasi ei liikunud," tõdes Soomlais. Küsimusele, mis saab edasi, vastas ta selgelt: "Mingit alternatiivset eelnõu meil praegu töös ei ole."

Soomlaisi sõnul ei jää kohalikel omavalitsustel praegu üle muud, kui lähtuda kehtivast õigusest ja kohtuotsustest – mis praktikas tähendab, et omavalitsused ei tohi arendajatelt enam sotsiaalse taristu tasu küsida.

Arendused lükatakse teadmata ajaks pausile

Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja tegi oma pöördumises ministeeriumile ettepaneku jaanuaris tagasi lükatud eelnõu siiski uuesti valitsuskabineti lauale viia.
Vallavanem rõhutas, et riik on pannud kohalikule omavalitsusele kohustuse tagada lasteaia- ja koolikohad, kuid omavalitsused ei suuda valglinnastumisega kaasnevat lisakoormust oma vahenditega ära lahendada.

Kuna ministeeriumi ja valitsuse tasandil lahendust ei paista ning seadus tasu küsida ei luba, ootab ees ehitustegevuse seiskumine. Vallavanem rõhutas, et seadus paneb kohalikule omavalitsusele kohustuse tagada lasteaia- ja koolikohad, kuid riigi kohustus on tagada omavalitsustele ka reaalsed tööriistad nende ülesannete täitmiseks, kuna valglinnastumisega seotud trende ei ole võimalik peatada ega ümber pöörata.

Kõige kriitilisem on olukord Loo alevikus. Ehkki vallas on piirkondi, nagu Kostivere, kus vabu koolikohti veel on, ei ole laste sõidutamine tavapärasest liikumissuunast hoopis teisele poole 13 kilomeetri kaugusele lapsevanemate jaoks pikaajaline lahendus. Pealegi on ka Kostivere piirkonnas esitatud uusi arendussoove.

Vallavanema sõnul on vallas praegu menetluses mitu suurt detailplaneeringut, kus arendustasul on uute koolikohtade loomisel määrav roll. Kui arendustasu küsimine keelatakse, tuleb uute detailplaneeringute kehtestamine peatada.

"Kui me ei suuda pakkuda kooli- ja lasteaiakohti, siis me ei saa kehtestada uusi detailplaneeringuid ja järelikult jäävad ka uued eluasemed ehitamata," hoiatas Umboja.

Tema sõnul pärsib probleemi lahendamata jätmine tugevalt arendustegevust kõigis Eesti suuremates kasvupiirkondades – Harjumaal, Tartumaal ja Pärnumaal.