Kõige rohkem haldusreformiga kaasnevaid küla nime muutmisi tuleb tõenäoliselt teha Saaremaal
Haldusreformi käigus saavad tuhanded Eesti elanikud oma aadressiks nii uue valla ja kui ka uue küla nime. Nimelt ei tohi uue ühinenud valla piirides olla enam kaht ühenimelist küla.
Saaremaal on selliseid külasid enam kui 30, kus tuleb endale 2018. aastaks uus nimi välja mõelda, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Näiteks on Saaremaal kõige rohkem Liiva- ja Rannakülasid. Kumbagi kokku viis. Et ühe omavalitsuse trritooriumil ei saa olla kahte ühenimelist küla, siis saab jääda ainult üks puhta nimega Liiva küla ja üks Rannaküla. Teised peavad mingi muu nime endale välja mõtlema.
Praeguse külanime saab korduvatest külanimedest säilitada see küla, kus on kõige rohkem elanikke. Aga praeguse Pihtla valla Kõnnu, Lahe, Liiva, Metsa, Mustla ja Rannakülad kaotavad kõik oma puhtad külanimed ja neil tuleb kõigil varsti nimemuutus ette võtta.
Kuressaare linnapea ja Saaremaa Omavalitsuste Liidu juht Madis Kallas prognoosis, et tõenäoliselt lahendatakse kohanimed nii, et olemas olevale nimele tuleb ette mingi liide, et külad ei peaks oma ajaloolisest nimest täielikult loobuma.
Lähtuvalt sellest, et Saaremaa kui saar võib haldusreformi käigus saada üheks omavalitsuseks, tulebki just siin kõige rohkem külanimede muutmisi. Aga nimede muutmisi tuleb ka teistes maakondades.
Kõik nimemuutused tuleb läbi viia järgmise aasta lõpuks.
Toimetaja: Laur Viirand











