Samal ajal kui laialt räägitakse nii Eesti õhuruumi valvavatest välisriikide lennukitest kui sellest, et Eestisse saabub üha uusi NATO liitlaste maaväeüksusi, on merepiiri kaitsmine jäänud pisut tagaplaanile. 20. novembril riigikogu riigikaitsekomisjonis koorus muu hulgas välja vajadus luua võimalus integreeritud mereseirepildi saamiseks, vahendasid ERRi raadiouudised.

"Integreeritud mereseirepilt on võrreldav õhuruumi integreeritud pildiga. Kõik see, mis liigub merel, erinevad alused, nende tunnuskoodid, kes mis eesmärgil meie vetes liigub, see kõik peaks olema võimalikult hästi nähtav," ütles Mihkelson.

Iseenesest koguvad eri ametkonnad ka praegu merel toimuva kohta infot. Küll aga on puudus ametkondade omavahelisest koostööst, tõdes Mihkelson.

"Politsei- ja piirivalveamet, kaitsevägi ja ka näiteks veeteede amet peaksid töötama võimalikult koos, sest täna ikkagi näeme, et toimub teatud dubleerimist. See kogemus, mis on olemas meie Läti naabritel, soomlastel, taanlastel, kes mõned aastad tagasi viisid läbi dubleerimise vähendamise - siin on Eestil oluline arenguruum," märkis Mihkelson.

Kui ühtne radaripilt koos, saab selle Mihkelsoni sõnul edastada ka meie NATO liitlastele. Küsimusele, kas Eesti suudab seda näha või end selle eest kaitsta, kui meie vetesse siseneb võõrriigi allveelaev, vastas ta, et seirevõimekus on pidevas arengus ja ka radarisüsteemid arenevad.

"Näiteks uute radarisüsteemide hankimisel peaks tulevikus võtma arvesse nii kaitseväe, politsei- ja piirivalveameti kui veeteede ameti huve ja ülesandeid. Teisest küljest on loomulikult terve rida võimekusi, mis on Eestil täna veel arendamisjärgus ja nõuavad märksa suuremat ressurssi," nentis komisjoni esimees.

Teisalt rahustab Mihkelson, et ehkki kaitsejõudude areng on suunatud peamiselt maaväeüksustele, siis meie NATO liitlased investeerivad ka merele.

"Me ju teame, et täna meie mereväe võimekus on ennekõike suunatud miinijahtimisele. See kõik on loomulikult erakordselt kulukas, seetõttu meie jaoks on oluline ka liitlaste palju aktiivsem kohalolek Läänemerel, ka Soome lahel. Saksamaa ja Poola on võtnud väga tõsiselt ette oma laevastiku moderniseerimise, just selleks, et nende võimekus Läänemerel oleks oluliselt suurem kui see on täna," lausus ta.