Eri riikide kogemused magusamaksuga on vastukäivad ({{commentsTotal}})

Karastusjoogid
Karastusjoogid Autor/allikas: AFP/Scanpix

Ehkki maailmas räägitakse magusamaksu kehtestamisest üha enam, on eri riikide kogemused sellega vastukäivad ning nii mõnelgi pool on maks hiljem tühistatud.

Valitsuse vahetusega on taas lauale tulnud mõte magusamaksu kehtestamisest. Teistel riikidel on magustoitude aga ka karastusjookide maksustamisega kogemusi seinast seina. Mõnel pool on maksust kasu olnud, mõnel pool otsustati maks hiljem kaotada, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Uut valitsust kokku panevad erakonnad on avaldanud toetust võimalikule magusate jookide maksustamise plaanile. Homme esitleb sotsiaalministeerium ka toitumise ja liikumise rohelist raamatut, mille üheks osaks on analüüs, kas nö magusamaks end rahva tervise seisukohalt ära tasub. Teisalt ei ole magusamaksu näol tegemist kohaliku leiutisega. Toitumisteadlane, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Tiiu Liebert rääkis tänases Vikerraadio saates "Uudis +", et näiteks Soomes plaanitakse magusamaks ära kaotada.

"Kui tahetakse, et see maks mõjuks, siis see peaks olema umbes 20 protsenti, nii, et see on võrdlemisi suur. Näiteks meie Põhjanaabrid soomlased koguvad aastas mitusada miljonit eurot suhkrumaksu pealt. Esimesel aastal nende toodete tarbimine neil vähenes 3-4 protsenti, teisel aastal ei olnud enam mingit edu märgata ja nüüd nad loobuvad sellest," lausus Liebert.

Sestap usub Tiiu Liebert, et kui tahta vähendada inimeste rasvumist, tuleb neid motiveerida rohkem liikuma. Soomes pole täna maksustatud ainult karastusjoogid, vaid ka muu magus. Kommide, šokolaadi ja ja jäätisesekilolt saab riik endale 95 senti. Limonaadiliitrilt aga 11 senti. Samas tuleb märkida, et Soome parlament otsustas magusamaksu alt vabastada just šokolaadi ja jäätise. Karastusjooke on Soomes eraldi maksustatud juba 1940. aastast, ning seda täna ei puututa.

Suuremas osas riikidest, kus magusamaks on kehtestatud, või kus seda kaalutakse, räägitaksegi pigem karastusjookidest. Näiteks Mehhikos, kus Coca-Cola joogid on enam kui seitse korda populaarsemad, kui maailmas keskmiselt, kehtestati magusamaks 2014. aasta alguses. Liitri karastusjoogi pealt, saab valitsus endale ühe peeso, ehk 45 eurosenti.

Mehhiklastele tähendab see karastusjookide ligi kümneprotsendilist hinnatõusu. Ühelt poolt on maksul ka mõju olnud. Esimese aastaga langes karastusjookide tarbimine Mehhikos ligi kuus protsenti. Teisalt toovad kriitikud välja, et ühe inimese reaalne päevane tarbimine vähenes kõigest suhkrukuubiku võrra.

Ebatervisliku toidu maksustamiseks on aga teisigi viise. Näiteks Taani valitsus võttis 2011. aastal plaani maksustada pea kõik ebatervislikud toiduained. Asi lõppes sellega, 25-protsendilise hinnatõusu tegi muu hulgas läbi ka kohalik gurmeejuust, ning taanlased hakkasid välismaalt toitu tooma. Aasta hiljem otsustas Taani valitsus maksu kaotada.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: