Sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Heljo Pikhof rääkis saates, et suhkrumaks on esimene samm inimeste tervise parandamiseks.

"Kui vaatame täna inimeste terviseharjumusi, tagajärgi, kui räägime haigustest, mis on eelkõige põhjustatud rasvase toidu ja suhkru liigtarbimisest, siis ma arvan, et kuskilt tuleb alustada. See on esimene samm. On palju riike, kus on suhkrumaks, näiteks Soomes, USA-s jpt. Miks seal on suhkrumaks? Aga ka seal on palju ülekaalulisi," arutles ta.

Pikhofi hinnangul on toob suhkrumaks kokkuhoidu tervishoiusüsteemis.

"Kui räägime eelarvest, siis täna on paraku nii, et väga palju inimesi on tervishoiusüsteemi sattunud sellepärast, et nende terviseharjumused on valed, et nende igapäevane käitumine on olnud selline, et nad sinna on sattunud. See on igal juhul kokkuhoid tervishoiusüsteemile, haigekassale. Me peame mõtlema ka kokkuhoiule," sõnas ta.

Tartu Ülikooli lastehaiguste professori Vallo Tillmanni sõnul kinnitab hulk teadusuuringuid, et suhkrumaks aitab ülekaalulisust vähendada. Tema sõnul peab aga maks olema märkimisväärne, et ta tarbimist vähendaks.

"Väiksem maks toob võib-olla eelarvesse rohkem, aga maks peab olema suur, et ta vähendaks tarbimist. Selles suhtes on algus väga õige, et on alustatud suhkrujookide maksustamisega, sest just suhkrujookide nn tarbimise elastsus on kõige kõrgem," rääkis ta.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp märkis, et tootjad on suhkrusisaldust toodetes vähendanud juba viimased viis aastat. Samas vaidles ta vastu Tillmannile, öeldes, et mingisuguseid uuringuid selle kohta, et suhkru vähendamine tervist parandaks, ei ole.

"Meie põhilised vastuargumendid on need, et me ei ole nõus kinni maksma kõikide Eesti inimestega koos rumalaid ja populistlikke otsuseid. Kui ametnikud räägivad ühest või teisest näitest, kus ühes või teises riigis on suhkrumaksuga vähendatud tarbimist, siis jah, tõesti võib olla nii, et müük on vähenenud, aga suhkru tarbimine ei ole vähenenud," kommenteeris ta.

"Teiseks pole ühtegi tõenduspõhist uuringut olemas, et inimese tervisenäitajad oleks magusamaksu kehtestamise pärast paranenud. Ei ole neid uuringuid," lisas ta.

Potisepa hinnangul on magusamaks eelarvesse raha kogumise maks. Samuti ei ole tegemist lihtsalt karastusjookide maksuga.

"See on lihtsalt kas poliitiline kavalus või populism, sest see maks hakkab hõlmama märksa suuremat valdkonda kui ainult karastusjoogid," sõnas ta.

Praxise tervisepoliitika analüütik Laura Aabeni sõnul ei ole suhkrumaksu näol tegemist esimese sammuga ülekaalulisuse vähendamisel, vaid tegemist on esimese õige sammuga.

"Ei saa öelda, et viimased 15 aastat poleks sellega Eestis tegeletud, lihtsalt need tegevused pole kandnud vilja. Me näeme, et ülekaalulisuse trend ei vähene," ütles ta.

"Meie senine tegevus Eestis on olnud hästi teavituse keskne, mida ka tööstuse poolelt palju oodatakse. Me oleme seda seni teinud, aga see lihtsalt ei anna tulemusi. Sellest ka mitmes riigis trend, et otsitakse uusi võimalusi. Maksud on mitmel pool näidanud, et nad võivad positiivseid tulemusi tuua. Uuringutes on öeldud, et maksumäär peaks olema vähemalt 20 protsenti hinnast, et ta hakkaks üldse nii suurt mõju avaldama, et see väljenduks tervises," selgitas Aaben.

Vastates kriitikale, et suhkrumaks on loodud selleks, et eelarvesse raha tuua, ütles Aaben, et see ongi maksu eesmärk.

"Kui räägime sellest, et rahvastik vananeb, meil haigekassale koormus kasvab, siis meil on vaja rohkem mõelda, kuidas kohaneme selle olukorraga. Meil on juurde vaja ressursse ja seda, et inimesed püsiks tervemana ja see konkreetne maks teeb mõlemat," lisas ta.

Lastehaigla kvaliteedijuht, pikaaegne pediaater Lagle Suurorg ütles saates, et viibis hiljuti haiglate konverentsil, kus öeldi välja, et suhkrumaks pole ühelgi maal näidanud, et ta mõjutab inimeste tervist.

"Ta võib raha koguda, raha sisse tuua, vähendada või suurendada tarbimist või tootmist, aga ta ei ole mõjutanud tervist," ütles ta.

Otseblogi: