Kaubanduskoda: ümbrikupalkadega aitaks võidelda hangetel osalemise piirangud ({{commentsTotal}})

{{1480505118000 | amCalendar}}

Kui riigihangetel osalemiseks seataks piirangud, nii et tunduvalt alla sektori keskmise maksvad ettevõtted ei saaks kandideerida, aitaks see ümbrikupalkade vastu võidelda, ütles Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Palts rääkis oktoobris läbi viidud ümbrikupalkade teemalise küsitluse tulemusi tutvustades, et ümbrikupalga tekitatud kahju oli eelmisel aastal 158 miljonit eurot. Nii nagu 2014. aastal, olid ka tänavuse küsitluse järgi probleemseteks sektoriteks ehitus, majutus ja toitlustus ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkond ehk kõik need, kus on rohkem võimalik asju ajada sularahaga.

Võrreldes 2014. aastal korraldatud sarnase küsitluse tulemustega on kõikides neis valdkondades makstav eeldatav ümbrikupalkade osakaal langenud.

Palts tõi välja, et vähenenud on nende ettevõtjate hulk, kelle sõnul makstakse kogu palk või suur osa sellest ümbrikupalgana. Pigem on suurenenud selliste ettevõtete hulk, kus ümbrikupalga osakaal on 10-20 protsenti.

"Võrreldes 2014. aastaga on kasvanud nende osakaal, kes arvasid, et nende sektoris ei saa keegi mustalt palka," märkis ta.

Ümbrikupalga maksmise põhjustena tõid ettevõtjad Paltsi sõnul kõige sagedamini ehk üle pooltel juhtudel välja kõrged tööjõumaksud. Üle 20 protsendi põhjendas mustalt maksmist kulude kokkuhoiu ja konkurentsieelise saavutamisega, näiteks maksude maksmata jätmisega saab ettevõte teha soodsamaid pakkumisi riigihangetel.

Ümbrikupalka küsitakse kõige enam kohtutäituri eest palga varjamiseks

Ümbrikupalka küsivad töötajad kõige sagedamini selleks, et kohtutäituri eest sissetulekut varjata (37,5 protsenti), suurema palga saamine on põhjus 9,5 protsendi, toetuste kadumine aga 4,5 protsendi puhul.

"Ettevõtjad toovad välja mitte niivõrd seda, et riik peaks rohkem käsi väänama, sest piiratud ressursside tingimustes pole see reaalselt võimalik, et maksuamet palkab juurde sadu revidente" rääkis Palts, rõhutades suurema koostöö ja teavitustöö vajalikkust.

Ettevõtjad tahaksid küsitluse kohaselt samuti rohkem nõustamist, samuti võiks abi olla hangetel tööjõukulude välja toomisest. "Riigihangete puhul on ka rahvusvaheliselt mitte kaugelt, näiteks Lätist näiteid tuua - on nõutud, et hanke võitja peab suutma ära tõendada, et ta maksab teatud protsendis keskmisest kõrgemat töötasu. Ühtteist veel. Seal on tegelikult mõttekohti. Täna, kui parlament arutab uut riigihangete seadust, on tegelikult alampalk või mustalt makstava tööjõu küsimus igati asjakohane seal üle vaadata," märkis Palts.

Ta lisas, et töötajatele makstud töötasu võiks võrrelda sektori keskmisega. "Kui see on alla 70 protsendi sektori keskmisest, tekib küsimus, kuidas see ikka reaalselt võimalik on," selgitas kaubandus-tööstuskoja juht.

Lisaks tegid ettevõtjad tema sõnul ettepanekuid vähendada alustavate ettevõtete maksumäära, soodustada kaardimakseid ja pangaülekandeid ning avaldada maksuameti kodulehel lisaks riiklikele ja tööjõumaksudele ka ettevõtete töötajate keskmist arvu ja käibenumbreid - nii saaks ühiskondlik kontroll tõhusamalt toimida.

Suurimat maksukahju põhjustavad ümbrikupalgad ehitussektoris

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmann tutvustas ameti värskelt valminud hinnangut 2015. aasta maksuaugu, sh laekumata jäänud tööjõumaksude kohta ning andis ülevaate suurimatest ümbrikupalga riskidest.Ta rääkis, et töötajate register tõi musta tööjõu pildile. Suurimat maksukahju saadakse ümbrikpalkade tõttu ehitussektoris - sealt tuleb umbes 15 protsenti kogu maksukahjust.

„Ehitusettevõtjad on meiega suheldes öelnud, et ehitaja tasu sõltub küll objekti asukohast, kuid alla kuue euro tunnis kätte saavat oskustega ehitajat on väga keeruline leida. Meile 2016. aasta kohta deklareeritud andmetel oli ehituse keskmine netotunnipalk seevastu 4,7 eurot ning üle kuue euro saab tunnis kätte vaid 24 protsenti ehitustöölistest. See tähendab, et osa palgast liigub jätkuvalt nii-öelda ümbrikus,“ märkis Reitmann.

Madalaim on ehituses netotunnipalk Ida-Virumaal.

Üksinda ei jaksa maksuamet peadirektori asetäitja sõnul selle vastu võidelda, aga asja saaks tunduvalt parandada koostöös erasektoriga. Temagi tõi murekohana välja hanked, mis peaksid muutuma läbipaistvamaks, nii et tööd saaksid need, kes seda ausalt teevad.

2015. aastal püsis laekumata jäänud maksude osakaal 2014. aastaga samal tasemel ehk võrreldes laekunud maksudega jäi kokku kogumata 7,1 protsenti riiklikest maksudest. „Kui käibemaksukahju õnnestus 2015. aastal vähendada veel 30 miljoni euro võrra, siis laekumata tööjõumaksude osa suurenes võrreldes 2014. aastaga 65 miljonit eurot,“ ütles MTA peadirektori asetäitja.

Kaubanduskoda ning maksu- ja tolliamet korraldasid ümbrikupalkade teemalise küsitluse juba teist korda. Seekord vastas küsitlusele kokku 336 ettevõtjat. Esimest korda uuriti ettevõtjate hinnanguid 2014. aastal, mil oma hinnangu andis 230 ettevõtet.

Toimetaja: Karin Koppel



err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM
uudised

Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: