Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Peatoimetajad Äripäeva kommunikatsiooniärist: see puudutab kogu ajakirjanduse mainet

Teiste väljaannete peatoimetajad peavad Äripäeva kommunikatsiooniäri eetiliselt küsitavaks.
Teiste väljaannete peatoimetajad peavad Äripäeva kommunikatsiooniäri eetiliselt küsitavaks. Autor/allikas: ERR

Suuremate meediaväljaannete peatoimetajad peavad Äripäeva otsust asutada suhtekorraldusbüroo eetiliselt küsitavaks, ent võimalust sekkuda ei näe.

Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald pidas uudist Äripäeva suhtekorraldusbüroo - Äripäev Agentuuri - loomisest esialgu naljaks.

"Kui me esimest korda lugesin Äripäeva agentuuri loomisest, näis mulle, et tegu on 1. aprilli naljaga. Tõsi, mul ei tekkinud kordagi tunnet, et Äripäeva ajakirjanikud hakkavad pressiteateid kirjutama või sisuturunduse eest lisaraha saama, aga Äripäev - end ülieetiliselt positsioneerinud ajakirjandusbränd - annab oma nime ja hinge PR-vajaduste teenistusse, on üllatav ja murettekitav," kommenteeris Soonvald ERR-ile.

Soonvald rõhutab, et tuleb vahet teha sisuturundusel - mis on uudislikust sisust selgelt eristatav ja mida võib kohata juba kõikjal, nii Eesti kui maailma ajakirjanduses - ja suhtekorraldusel.

"Äripäeva tee ei ole sisuturundus, vaid oma kaubamärgi viimine PR-turule. Nii tehakse end haavatavaks ja eksitatakse lugejaid, võimalik, et ka kliente, kelle ootused võivad olla teenuse sisust hoopis erinevad," hoiatas Soonvald.

Ta ei mõista, kuidas teenuse osutamine täpselt välja hakkab nägema ning arvab, et ka Äripäevas endas ei pruugi seda selgust veel olla.

"Kas siis edaspidi on nii: esmalt tuleb klient Äripäeva agentuuri, seal tehakse talle meediaplaan ja siis suunatakse ta toimetusse? Või pärast kriitilist lugu Äripäevas helistab pahasele allikale müügimees Äripäeva agentuurist ning pakub plaani, kuidas "ebaprofessionaalse ajakirjaniku kätetöö heastada"?" arutles Soonvald.

Delfi peatoimetaja leiab, et esialgu on küsimus maines, ent mõne aja pärast võib küsimus olla ka juba sisus ja Äripäeva-sisestes eetilistes konfliktides. "Täna loomulikult kõik eitavad selle võimalust ning kinnitavad toimetuse absoluutset sõltumatust, aga turumajandus on loomult halastamatu ning kompromisside otsimised Äripäeva erinevate tiibade vahel on täiesti reaalne oht (sest eesmärgid on ju 100% erinevad!). Sest elus ei ole võimalik kõiki asju ette ennustada, eriti ärisuunal, mida varem ei ole katsetatud," põhjendas Soonvald.

Soonvald rõhutas, et kui küsimus oleks vaid Äripäeva mure, ei tahaks ta sellel üldse pikemalt peatuda, kuid agentuuri vastuoluline nimi - Äripäev Agentuur - ja statuut võivad tema hinnangul laieneda ka ülejäänud Eesti vabale ajakirjandusele, mis praegu on täiesti sõltumatu, ehkki selleski on kahtlejaid, kes on küll pigem teatud poliitiliste veendumuste kandjad.

"Minu jaoks on kurb, et meedia mainele annab muretsemisainet väljaanne, kelle eetilist kullipilku on seni kõik kartnud. Loodav agentuur peaks end nimeliselt, sisuliselt, emotsionaalselt ja ideoloogiliselt eristama Äripäeva toimetusest. Mitte vaid enda maine, vaid kogu Eesti ajakirjanduse puhta nime pärast," põhjendas Soonvald.

Seda, et Äripäeva otsus suhtekorraldusärisse minna on eetiliselt kaheldav, leiab ka Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar. Tema sõnul on ajalehtede liidus lepitud kokku sisuturundust puudutavad reeglid, ent Äripäeva kommunikatsiooniäri ületab neid piire.

"Kui nad hakkavad ka PR-teenust juurde pakkuma, siis selle mõju ajakirjandusmaastikule on laiem, kui nad hakkavad seda Äripäeva nime alt pakkuma," kommenteeris Hussar ERR-ile. "Postimehe nimega me selliseid trikke küll kunagi tegema ei hakka."

Hussar peab seda samuti ajakirjanduse maineküsimuseks laiemalt.

"See on seotud ajakirjanduse ühe trendiga, mis on seotud sisuturunduse arenguga. Saan meediaettevõtte eneseotsingutest praeguses turusituatsioonis aru, aga on väga oluline see skeem läbi mõelda, et ajakirjanduse maine ei saaks kahjustada," ütles Hussar.

Siiski ei pea Postimehe peatoimetaja võimalikuks konkurentide tegevusse ja valikutesse sekkuda, öeldes, et seda peavad tegema Äripäeva lugejad ja kliendid.

"Kui opereerime ajalehe nimega, võime öelda, et seal on vahe sees, aga kes puutub ühel või teisel moel sellega kokku, hakkab oma valikuid langetama. Ajakirjanduse vabadusele ja võimalusele võib see piirid ette panna," arutles Hussar.

Ta selgitas, et teatud valdkondades võib Äripäeval hakata tekkima huvide konflikte, kui nende kommunikatsioonibüroo näiteks mõnes valdkonnas ühte lobigruppi strateegiliselt nõustama peaks hakkama. "Väga keeruline olukord," hindas Hussar.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: