Kaarel Talvoja: mis on Eesti sisuturunduses valesti? ({{commentsTotal}})

Kaarel Talvoja.
Kaarel Talvoja. Autor/allikas: Best Marketing

Mis on sisuturundus? Kas see, kui šampooni müüv ettevõte tellib uue tootesarja tutvustamiseks artikli, mis kirjeldab seda, kui erilised ja head uued tooted on? Või see, kui šampooni müüv ettevõte tellib artikli soengutest, mis sobivad tukka kandvatele naistele?

Postimees on sunnitud hämama, sest ei taha enda sisuturundust oma klientide sisuturunduse artiklitega ühte patta panna. Õigusega, sest enamasti luuakse sisuturunduse egiidi all hoopis reklaamartikleid.

Teeme ühe asja kohe selgeks – ükski neist ei ole sisuturundus:

• Toote või teenuse kiidulaul meediaväljaande rubriigis „Sisuturundus“

• Tellitud tonaalsusega „arvustus“ mõnes populaarses blogis

• Ostetud promoklipp kommertstelekanali uudistesaates

Kaugel sellest. Aga millegipärast just seda kiputakse sisuturunduse teenuse all müüma. Ja ostma.

Mis see sisuturundus siis on?

Sisuturunduse definitsioon ütleb: "Sisuturundus on turundusstrateegia, mis keskendub huvitava, kasuliku ja järjepideva sisu loomisele ja levitamisele, eesmärgiga võita ja hoida konkreetse sihtgrupi tähelepanu, kasvatades seeläbi müüki.“

Kas mõni eeltoodud näidetest vastab definitsioonile? Pigem mitte. Aga miks siis sisuturundust ja selle mõistet vildakalt kasutatakse? Päris suurt rolli mängivad siin meediaväljaanded.

Sisuturundus pole reklaamartikkel

Kommertsajakirjandus toetub suuresti reklaamirahale, nii et reklaami müümine on neile äriliselt oluline. Klassikalise reklaami kõrval võib tellida ka ettevõttest või tootest jutustava reklaamartikli. Ent sõnal „reklaamartikkel“ on negatiivne maik, sest kinni makstud kiidusõnad ei mõju lugejale usaldusväärselt.

Kommertsajakirjandus nägi oma võimalust, kui käibele tuli mõiste „sisuturundus“. Reaalsuses asendas see reklaamartikli mõiste, kuid sisu – makstud reklaam – on paljudel juhtudel jäänud samaks.

Reklaamartikli ja sisuturunduse vahele ei saa siiski võrdusmärki tõmmata. Ometi tehakse seda liigagi sageli.

Kuigi sisuturunduse mõiste on tellijale sageli hägune, on selle mõju kordades suurem kui tavalisel reklaamartiklil.

Vaatame, mille poolest reklaamartikkel ja sisuturundusartikkel üksteisest erinevad.

Esmapilgul tundub see vastuoluline. Miks peaks üks kaupleja maksma sisuturundusartikli kirjutamise ja hiljem avaldamise eest, kui brändi nimi ei ole esiplaanil?

Kui juba maksta, tahaks oma rahast viimast võtta, kas pole?

Üks lihtne näide

1. Šampooni müüv ettevõte tellib uue tootesarja tutvustamiseks artikli, mis kirjeldab seda, kui erilised ja head uued tooted on.

2. Šampooni müüv ettevõte tellib artikli soengutest, mis sobivad tukka kandvatele naistele.

Esimesel juhul on tegemist tavalise reklaamartikliga. Lugeja

• näeb, et loo on kinni maksnud müügist huvitatud ettevõte ise ja ei pea ülistavat teksti usutavaks;

• tunneb, et talle üritatakse midagi pähe määrida.

Teises artiklis näeb lugeja brändi nime positiivses kontekstis –

• info juures, mis on talle kasulik ja huvitav;

• ilma agressiivse või libeda müügijututa.

Viimasel juhul jääb kontaktist selle brändiga positiivne seos. Positiivne ja asjatundlik kuvand ongi sisuturunduse eesmärk.

Mõistagi ei saa nähtud brändi toodete ostmisest lugeja elu mõte. Kuid on suur tõenäosus, et tulevikus, kui ta kaupluses vastavat toodet näeb, tuleb positiivne seos meelde ja ta otsustab seda proovida. •

Artikkel on täismahus ilmunud Best Marketing Eesti kodulehel.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Best Marketing



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: