Peking peab Trumpi sõnu Taiwani teemal "väga murettekitavateks"
USA presidendiks valitud Donald Trumpi arvamusavaldused Taiwani ja Hiina suhtes rakendatava poliitika teemal on toonud kaasa Pekingi tõsise pahameele.
Trump ütles nädalavahetusel Fox Newsile antud intervjuus, et ta ei pea nn ühe Hiina poliitika jätkamist iseenesest mõistetavaks, kui Peking ei tee omalt poolt teatavaid mööndusi, mis puudutavad näiteks kaubandust.
"Ühe Hiina poliitika" tähendab Ameerika Ühendriikide poolt juba neli aastakümmet rakendatud lähenemist, mille kohaselt ei tunnistata Taiwani iseseisva riigina, kuigi praktikas - sealhulgas ka sõjaliselt - Taipeid toetatakse, vahendasid Reuters, BBC, Yle jt.
Pärast 1949. aastat, kui Hiina kodusõjas lüüa saanud Hiina Vabariigi valitsus Taiwanile evakueerus, on saar olnud praktikas iseseisev riik. Mandri-Hiinat valitsev Hiina Rahvavabariik aga peab saart vaid üheks oma provintsiks. 1971. aastani esindas Hiinat ÜRO-s Hiina Vabariik, pärast seda on esindanud Hiina Rahvavabariik. Taiwani iseseisvust tunnustab ametikult vaid paarkümmend riiki, kuid samas on majanduslikult arenenud Taiwanil tihedad mitteametlikud suhted USA ja Euroopa Liiduga.
See, et Washington tunnistab Hiina ametliku esindajana Pekingi valitsust, on olnud Hiina Rahvavabariigi ja USA kahepoolsete suhete aluseks juba aastakümneid ehk alates president Richard Nixoni poolt algatatud suhete soojendamist Pekingiga.
Äsjased pinged said alguse, kui Trump võttis vastu Taiwani presidendi Tsai Ing-weni telefonikõne, milles viimane kinnisvaramagnaati valimisvõidu puhul õnnitles. Ükski USA president või valitud riigipea pole rääkinud Taiwani liidriga alates 1978. aastast. Valge Maja Trumpi telefonikõnest enne selle toimumist teadlik ei olnud.
Hiina Rahvavabariigi välisministeerium teatas seepeale, et esitas Ühendriikidele seoses Trumpi ja Tsai vestlusega protesti.
Fox Newsi intervjuus märkis Trump, et ta ei soovi, et Pekingil oleks õigus öelda, kelle telefonikõnele ta võib vastata ja kelle omale mitte.
"Ma saan täielikult aru "ühe Hiina poliitikast", kuid ma ei saa aru, miks me peame olema seotud selle "ühe Hiina poliitikaga" ilma, et meil õnnestuks sõlmida Hiinaga kokkulepe, mis puudutaks ka teisi asju, sealhulgas kaubandust," sõnas ta.
Trump selgitas, et tegu oli vaid lühikese telefonikõnega, millega talle võidu puhul õnne sooviti. "Miks peaks olema mõnel teisel riigil õigus öelda, kelle kõne ma vastu võtan?"
Vabariiklasest tulevane president on varem Hiinat ka sotsiaalmeedias teravalt kritiseerinud, näiteks süüdistas ta Pekingit valuutakursiga manipuleerimises ja sõjalise võimsuse näitamises Lõuna-Hiina merel.
Esmaspäeva hommikul teatas Hiina välisministeerium, et peab Trumpi äsjaseid sõnu "väga murettekitavateks".
"Kui "ühe Hiina põhimõte" ohtu satub, siis ei tuleks Hiina ja USA suhete stabiilne arenemine ja kahepoolne koostöö enam kõne alla," rõhutas ministeeriumi pressiesindaja Geng Shuang.
Hiina (riiklikus) meedias on märgitud, et Taiwani puudutav poliitika ei ole Pekingi jaoks mingi vahetuskaup ning seega on Trumpi nimetatud lapsikuks ja tal on soovitatud USA ja Hiina suhete kohta "raamatuid lugeda". Samas on mõned väljaanded toonitanud, et ka praegu pole võimalik aru saada, kuivõrd tõsiselt ja järjepidevalt Trump nendel seisukohtadel on.
Toimetaja: Laur Viirand