Trump tahtis Hiinas rääkida mikrokiipidest, Hormuzi väina avamisest, naftamüügist, kaubalepingutest ja veel igasugu asjadest. Eks sellest kõigest Pekingis räägiti ka, aga Hiina president Xi Jinping tegi kohe selgeks, et keskseks teemaks on Taiwan, täpsemalt USA abi sellele.

Xi hirmutas koguni, et kui USA Taiwani iseseisvuse väljakuulutamist toetab, võib see viia Hiina-USA sõjani.

Trump oli kogu visiidi vältel Taiwani teemal sõnakehv. Alles koju jõudes läksid tema keelepaelad lahti.

"Ma ei taha, et keegi iseseisvuse välja kuulutaks. Peame siis reisima 9500 miili, et sõda pidada. Seda mul küll vaja ei ole. Ma tahan, et nad maha rahuneksid. Ma tahan, et Hiina maha rahuneks," ütles Trump.

USA suhtumine Taiwani on alati ebamäärane olnud. Nii siis, kui USA tunnustas ametlikult Hiina vabariiki, kui ka 1979. aastast peale, kui USA tunnustas Hiina rahvavabariiki, kuid jäi selle varjus siiski Taiwani peamiseks toetajaks.

Trumpi positsioon on aga varasemate USA presidentide omast veel tüki ebamäärasem. Detsembris kiitis Trumpi valitsus heaks otsuse müüa Taiwanile 11 miljardi dollari eest relvi. Tegeliku relvamüügini seni jõutud ei ole. Kui relvade tarnimine lähiajal ei alga, on selge, et Hiinal õnnestuski panna Trumpi oma seisukohta muutma.

Õli valab tulle Trumpi avaldus, et Taiwani mikrokiibitootjad võiksid suurema osa tootmisest USA-sse üle tuua ning see oleks parim, mida nad teha saavad. Taiwan toodab praegu üle 90 protsendi maailma mikrokiipidest, mille tähtsus seoses tehisaru arendamisega järjest kasvab.

Taiwani presidendi kantselei püüdis Trumpi avaldusi küll pehmendada, kinnitades, et USA järjekindel poliitika ja seisukoht Taiwani osas pole muutunud. Paljud poliitikavaatlejad, näiteks Northeast Asia mõttekoja vanemanalüütik William Yang, aga leiavad, et Taiwani saatuse viimine turuplatsile oleks saareriigi jaoks õudusstsenaarium. Sedasama leiavad ka Taiwani poliitikud ja ka presidendi kantselei.

"Tahame rõhutada, et Hiina vabariik on suveräänne ja iseseisev demokraatlik riik. Pekingil ei ole õigust mingitele pretensioonidele Taiwani suhtes. Ühtlasi täname president Trumpi jätkuva toetuse eest Taiwani väinale, mis algas juba tema esimesel ametiajal," lausus Taiwani presidendi kantselei pressiesindaja Karen Kuo.

Ainult Taiwani ümber Trumpi Hiina visiidil siiski ei keereldud, aega leiti ka praeguse põletavaima kriisi, Hormuzi väina suletuse jaoks, mis maailmamajanduse ummikusse ähvardab ajada. Hiina, kes ise ostab 90 protsenti riigis tarbitavast naftast Iraanist, lubas USA-d väina avamisel aidata.

Trump eitab kategooriliselt, et ta Hiina käest ses või mingis muuski osas mingeid teeneid palus.

"Ma ei palu mingeid teeneid, sest kui palud teeneid, pead ka vastuteeneid tegema. Meil pole teeneid tarvis. Pühkisime Iraani relvajõud põhimõtteliselt minema. Peame võib-olla tegema veidi puhastustööd, sest meil on väike, kuupikkune relvarahu, kuid meie blokaad on väga tõhus. Seepärast sõlmisime relvarahu, tegime seda eelkõige teiste riikide palvel," lausus Trump.

Trumpil õnnestus ahvatleda Hiinat ostma ka 200 Boeingu reisilennukit ning ilmselt läks reis edukalt ka temaga kaasas olnud väga esindusliku äridelegatsiooni jaoks, kuhu kuulusid näiteks sellised ärihiiglased nagu Tesla ja SpaceX-i tegevjuht Elon Musk ja Apple'i tegevjuht Tim Cook.